Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Komeet (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Komeet #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chihuahua Õppematerjali autor
Lühike kuid kogu vajalik info komeetidest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pptx

Komeet

KOMEET • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuu

Füüsika
thumbnail
13
ppt

Komeedid

Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s. · Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest.

Füüsika
thumbnail
10
ppt

Komeedid

Komeedid 10. klass Komeedi iseloomustus. Komeet on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Komeet koosneb põhiliselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist, ning mingil määral hapinikust. Sõna komeet tuleb kreeka keelsest sõnast komts , mis tähendab "pikajuukseline". Ehitus. Komeetide ehtiuses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, millest tekib päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba tavaliselt puudub, heledatel

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
thumbnail
16
ppt

Oluline teave komeedist

Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11. saj enne Kristust tehti Hiinas ja Babüloonias ülestähendusi sabaga tähtede kohta. Neid nimetati enamasti "luua"- või "juustega tähtedeks". Komeete on registreeritud ligi 70 000 korral. Tänapäeval on sabatähti võimalik avastada mõnikümmend tükki aastas. Neist vaid üks on nähtav palja silmaga ning üks komeet kümne aasta kohta on nii hele, et pälvib

Füüsika
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

siseosadesse. On täheldatud ka hiidplaneetide mõju komeetide tiirlemisperioodile. Kolme aastatuhande jooksul on registreeritud ligikaudu 70 000 komeeti. Tänapäeval avastatakse mõnikümmend komeeti aastas, millest üks komeeti kolme aasta jooksul on palja silmaga nähtav ja üks kümne aasta jooksul nii hele, et pälvib avalikkuse tähelepanu. Läbi aastatuhandete on kuulsust kogunud mitmed komeedid. Üks neist ilmus 1843. aastal. Komeet möödus Päikesest väga lähedalt ja seetõttu oli ta väga hele ja nähtav isegi päise päeva ajal Päikese juures. Tema saba oli pikim- umbes 300 miljonit kilomeetrit. 2 20.sajandi kuulsaim komeet on Hale-Bopp, mis läbis 1.04.1997. aastal periheeli. Teda peetakse üheks oma aja kõige heledamaks ja vaadelduimaks komeediks, mis oli palja silmaga nähtav 18 kuud. Komeet sai oma nime astronoomide Alan Hale ja Thomas Bopp

Füüsika
thumbnail
15
odp

Komeedid ( slaidid )

· Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast. Mida rohkem ainet komeet välja purskab, seda heledam ta on; · komeedi kaugusest Päikesest. Väljapaiskuv aine ise ei kiirga, vaid hajutab päikesevalgust. Mida lähemal, seda rohkem valgust. Ka väljapaiskuva aine hulk sõltub päikesekiirguse tugevusest, kuna just see soojendabki komeeti ja keedab temast gaasid välja;

Füüsika
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

3. Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwood augud. 4. Mõned "asteroidid" (mida tuntakse ka Kentauride nime all) on teada ka Päikesesüstee- mi äärealadelt, kuid nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi Vöö objektidele. 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad? Mis juhtuks, kui komeet põrkaks kokku mõne planeediga? Kohutav pilt. Et sellest aimu saada, küsi dinosaurustelt, sest arvatavasti põhjustas nende hukkumise komeet või asteroid, mis põrkas Maaga kokku 65 miljonit aastat tagasi. Kokkupõrkele komeediga järgnes sündmuste jada ­ maavärinad, tõusulained ookeanis, ja temperatuuri jahenemine tolmupilve tõttu, mis varjutas päikesevalguse, ning paljude taimede hävimine. Kokkuvõttes viisidki need sündmused hävingule dinosaurused ja paljud teised

Füüsika
thumbnail
11
doc

Nimetu

Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb lühidalt asteroide, komeete ja meteoorkehi, nende iseärasusi ja tähtsust. Nende salapäraste taevakehade ilmumisega taevavõlvile, on seostatud mitmed sündmusi, kuid hilisemad uuringud näitavad, et need kehad võivad tekitada maale jäädavat kahju ning tappa tuhandeid, isegi sadu tuhandeid inimesi. Üldjuhul ei tee inimesed neil kolmel erilist vahet, kuigi nad on väga erinevad. Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab. Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal. 3 Asteroidid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun