ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA | Psühholoogia

45

docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

- Sotsiaalsed suhted - Kui patsient kannatanud enne traumat vaimse tervise häirete all, võib tegu olla varasema häire sündmustest põhjustatud halvenemisega ilma PTSD tekketa - Mitme häire koosesinemine üsna tavaline Etioloogia - Tugevalt traumaatiline sündmus on vältimatuks kuid harva piisavaks elduseks Riskitegurid - Korduvad varasemad ja eriti lapsepõlve traumaatilised sündmused - Traumakogemusele eelnevad vaimsed häired - Isiksuse aleksitüümsed jooned raskused krijeldada ja sõnadega väljendaa tundeid - Sotsiaalse toetuse vähesus nii enne kui pärast traumat - Negatiivne ühiskondlik hoiak nt vägistamine, lahingustress Soodustavateks teguriteks - Teatud isiksusejooned kompulsiivsus, asteenia - Neurootilisus - Mida enam vastandub sündmus õiglase maailma uskumusele seda suurem tõenäosus PTSDle

Kliiniline psühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa

Isiksusepsühholoogia

32

doc

õiguspsühholoogia

mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia

Psühholoogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu

Psühholoogia alused

83

doc

Õiguse sotsioloogia

organismis peavad mõtlemise, planeerimise, tundmisega tegelema kõik organid üksikisikute või institutsioonide näol. · ,,Sotsioloogia alused" (1876-1896) -kirjeldab organismiteooriat. Essee ,,Seadusandjate patud" ,,Isiksus riigi vastu" (1884) küllaltki aktuaalne ka tänases päevas. Tema arvates on ühiskond seaduseandjate arvates nagu taigna tükk, mille võib vormida nii nagu nemad tahavad. Seaduseandja peaks lähtuma ühiskonnast, väärtustest jne. Isiksus riigi vastu. Seal tõi ta välja mõtted ühiskonna ja õiguse osas. Küsimus oli selles, millega seadusandjad üldse vääriksid ühiskonnaliikmete tähelepanu või poolehoidu. Inimesed olevat liiga leplikud seadusandja vigade suhtes. Seadusandja, luues halba seadust, võib tervele ühiskonnale tekitada korvamatut kahju, sest need seadused ja printsiibid jäävad ühiskonda alles ka pikaks ajaks pärast seda, kui seadusandjad on lahkunud. Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias.

Õiguse sotsioloogia