Elu pärast II maailmasõda (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Sõjajärgne maailm

Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga vastasseisu. Berliini blokaad (1948-49) 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõlikas Nõukogude Liit Lääne- Berliini ära välismaast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma

Ajalugu

3

docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu

4

doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu

4

docx

Maailm pärast II maailmasõda

sise- kui välissurve vastu, George Marshall ­ USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek ­ Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong ­ Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy ­ USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower ­ vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle ­ Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer ­ saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard ­ saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi ­ India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu

Ajalugu

3

doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas

Ajalugu

7

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. VMN  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses

Ajalugu

2

doc

II ms. järgne maailm

India iseseisvus 15. august 1947. 4) Idabloki riikide iseloom. tunnused? Võim oli koondatud ühe partei kätte(NLKP), Partei kontrollis kogu elu riigis, Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, Majandus- tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, Sõjaväestus suurem, kui maailmas keskmiselt. 4.Isikute tähtsus: J. Stalin- NSV Liidu juht. W. Churchill- Ameerika president. H. Truman- USA uus president, kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamiseks. D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma

Ajalugu

Kommentaarid (2)