August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Alfons Rebane Referaat Koostas:Lauri Mõts Sisukord 1)Teenistus kaitseväes 2)Omakaitse ja Saksasõjaväes 3) RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda 4)Autasud ALFONS REBANE (24.06 1908 08.03 1976) Alfons Vilhelm Robert Rebane (tuntud, kui Alfons Rebane) sündis Valgas 24. juunil 1908.a klaverivalmistaja esimese lapsena. Tema vanaema oli lätlane. 1911.a suri tema ema, Helene, tuberkuloosi. Seejärel abiellus isa ema õe, Olgaga. Alfons alustas kooliteed Valgas, kuid 1920.a kolis perekond Narva, kus Alfons asus õppima Narva Vene Gümnaasiumi. Legendid räägivad, et juba siis oli ta armastanud väga omatehtud sõduritega sõjamänge mängida. Alfons lõpetas gümnaasiumi 1926
20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni
Venemaale, kus neid tihti ka rindel kasutati. See tekitas aga järjekordse probleemi – 1942. aasta oktoobriks oli gruppide isikkoosseeis langenud sedavõrd väikseks, et julgestusgrupid koondati kokku. Alles jäid 181, 182 ja 184 ning 13. grupp. Selleks ajaks oli muutunud ka õiguslik süsteem Saksamaal, mis lubas nüüdsest alates Wehrmachti koosseisu luua ka Idaüksuseid. 8 Koheselt moodustati kolm Idapataljoni: 658. pataljon, major Alfons Rebase juhtimisel; 659. pataljon, major Georg Soodeni juhtimisel ja 660. pataljon, major Heinrich Ellrami juhtimisel. Kõik kolm allusid 18. armee idaüksuste ülemale. Peale selle loodi ka 657. Idakompanii, mis allus 16. armee idaüksuste ülemale ja tegutses teistest eraldi, põhiliselt lõunapool. Samuti säilis Narva üksus, kes võis välja panna oma pataljoni. 1943. aasta lõpuks olid eestlaste Idapataljonid sõjategevuses – 658. ja 659. pataljon olid Novgorodi all eesliinil, 660.
Kolonel Alfons Rebane Autor : Voldemar Pinn Raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval. Alfons Rebane on mees, kes oma sõjameestega jättis legende, mis ei näi kustuvat. Tema ümber käib arvukalt kuuldusi, mis otseselt paika ei pea, kuid üks mis on kindel on see, et ta on mees, keda keegi kes temaga kokku puutunud on ei unusta. Tegemist on läbi aegade legendaarseima Eesti sõjamehega ja ühe sõjamehe tee kirjapanek ei saa olla lihtne, keeruline on sorteerida õige valest ja leida fakte, mis sajaprotsendiliselt paika peavad. Kuid seda tehti,
Kiiresti süttisid aga Narva,Olgino ja Peeterristi kohal ,,jõulupuud"ja kohe langesid ka pommid. ,,säraküünalde"asetus näitas,et pommitusobjektideks oli ainult inimtühi Narva ja Tallinna maantee kuni Peeterristini.Üksikute vaheaegadega kestis pommitus kuni hommikuni... Pildid Rüütlirist jagati viite klassi: Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) Selle autasu sai eestlastest 4 inimest: Alfons Rebane, Harald Riipalu, Paul Maitla ja Harald Nugiseks. Rüütlirist tammelehtedega (mit Eichenlaub) Eestlastest sai selle autasu Alfons Rebane. Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega (mit Eichenlaub und Schwertern) Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantitega (mit Goldenem Eichenlaub, Schwertern und Brillianten) ( Harald Riipalu ees vasakul ) Kasutatud teosed: · http://www.zone.ee/soldaten/juht.php?i=riipalu&lang=est
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem
Eestlased punaarmees Referaat 2015 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................................................... 9 Kokkuvõte............................................
Kõik kommentaarid