Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused (1)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Pedagoogilise psühhologia referaat

..........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õppimisteooria. On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000

Pedagoogiline psuhholoogia

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.

Psühholoogia

8

doc

Kognitiivne paradigma - mälu

Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda ise märkakski. 3  4 3. Liigutuslikmälu - on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud, joonistanud või oma kätega teinud.Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. 4. Segatüüpi mälu - suurel osal inimestel on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühtmoodi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma kätega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. Ühesõnaga, tuleb kasutada kõiki võtteid, millest oli eespool juttu. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine. Mida paremini õnnestub

Psühholoogia

17

pdf

KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011  Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

Pedagoogiline psuhholoogia

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu.

Kategoriseerimata

13

rtf

MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA

omandatud teadmised moonduvad, mitte ei lähe kaduma. Tulemuseks on ikkagi unustamine ja sellist nähtust nimetatakse mäluveaks. Sisu muutused ilmutavad end mäluvigade kujul. Üks mäluvigade põhjus on meie üldistes teadmistes ümbritseva maailma kohta. Inimestel on kalduvus täita mälulüngad sobiva teadmisega olukordadest, millega inimene ise kokku puutub. Mälu treenimine Valides õige meetodi õppimiseks, saate parandada oma õppimise kvaliteeti. Õppurid, kes oma õppimist organiseerivad mäletavad rohkem. ( Arden 2009 : 175 ) Õppimis kvaliteedi parandamiseks, on mitmeid võimalusi. Kõigepealt tuleb eemaldada segavad tegurid. Kui te tahate ,et teile midagi meelde jääks, siis on suur tähtsus tähelepanul ja peate olema motiveeritud. (Arden 2009 :214 ) Õpitu meelde tuletamine sõltub pigem sellest, kuidas te olete informatsiooni oma peas organseerind, kui sellest, kui palju materjali te olete pähe õppinud

Isiksusepsühholoogia

3

docx

Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia

Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel. Instrumentaalse ja operantse õppimise puhul, mida põhjalikult uurisid Ameerika biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi väiksema tõenäosusega. Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine

Sissejuhatus psühholoogiasse

36

docx

Mälu liigid

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat  Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline

Psüholoogia

Kommentaarid (1)