TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha.
Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? 8 Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 6.loeng: Portfelliteooria 29. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. 5 Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad – laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumäärade vaheline korrelatsioon jms Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa
1990. aastal sai Nobeli majanduspreemia USA finantsteadlane Merton Miller. Oma avastuse, mida tuntakse M&M Proposition I all, on Miller ise kokku võtnud umbes nii: ,,Pizza väärtus ei sõltu sellest, mitmeks tükiks ta on lõigatud". Finantsjuhtidele kõlab see nii: ,,Ettevõtte väärtus ei sõltu sellest, kuidas ta on finantseeritud." II maksudega maailm (WACC ja ettevõtte väärtus sõltuvad kapitalistruktuurist.) Finantsvõimendus = võime arendada palju suurem kohustuste portfell kui tagatisühenduse käsutuses olevad omavahendid Optimaalse kapitalistruktuuri teooria. Staatiline kompromissteooria ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria Eksisteerib optimaalne võlakordaja (target debt ratio), mille korral ettevõtte väärtus on maksimaalne Optimaalne võlakordaja (D/A) sõltub laenukapitali kasutamisega seotud kulude ja tulude vahekorrast (laenukapitali piirtulud = piirkulud)
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujund
Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, valstandardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms valdamisperioodi tootlus, sandardhälve riski mõõdikuna, riskide hajutamise pos egekt. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne)
· Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 P/B = = 1,5 6.loeng: Portfelliteooria 29. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms Spetsiifiline risk (ka mittesustemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tanu konkreetse ettevottega seotud teguritele. (ootamatu
(Kasutatakse näiteks CAPM või Gordoni mudelit. Neid võib vajadusel ka modifitseerida.) Rahandusteoreetiliselt saab omakapitali hinda leida enamasti kahe mudeli abil: · Gordoni mudel, · CAPM. 46. Mis on CAPM mudel ja mida sellega teha saab? Kõige teaduslikum ja palju kasutatav meetod on finantsvarade hindamise mudel CAPM (capital assets pricing model). Selle mudeli alusel sõltub omakapitali hind sellest, kas investoril on diversifitseeritud portfell, kas tegemist on suure või väikese ettevõttega, kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte, kas tegemist on arenenud või arenguriigi ettevõttega. 47. Mis on beetakordaja? Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48
Kõik kommentaarid