Bakterid meie nahal | Ökoloogia

4

docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa

Bioloogia

20

doc

Bakterite üldiseloomustus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS...........................................................

Toiduhügieen

22

doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid

Bioloogia

16

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Mikroobifüsioloogia

16

docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom),

Kategoriseerimata

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

- Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad kuldkollase värvusega) - Väga vastupidavad, jäävad ellu nii kuivas kui niiskes, suvepäikeses ja talvekülmas. - Suudavad paljuneda 10% keelusoola ja 40% sappi sisaldavatel söötmetel. - Kasvuks optimaalne temperatuur 37 kraadi.

Kategoriseerimata

35

docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel

Mikrobioloogia

31

doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

Valed toitumisharjumused tähendavad liigsöömist ja valedes proportsioonides toitainete tarbimist. Valede toitumisharjumuste tagajärjel me rasvume ja meil esinevad mitmed südame- ja veresoonkonna haigused. Looduses võime leida mürgiseid seeni, marju ja taimi. Me peame neid tundma ja mitte ise neid sööma, ega ka teistele neid toiduks pakkuda. Jälgima peab ka toiduainete pakendeid, sest mitte kõik lisaained, mis on toiduainetes ei ole meie tervisele kasulikud, seega tuleb toiduainetes vältida tervisele ohtlike lisaainete kasutamist. Keskkond meie ümber on saastunud kemikaalidest ja heitgaasidest. Seepärast peab jälgima, kus ja kuidas kasvatatakse köögivilju ja puuvilju. Kui palju kasutatakse põllumajanduses kemikaale. TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: INIMENE EHK TOIDUKÄITLEJA. Toidukäitleja on isik, kes tegeleb toidu valmistamisega ja sellega seotud

Toiduhügieen