Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS  tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu  Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused  euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri  Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus
Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,
8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid
on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud
suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused  Käitumisreeglite kogum  Riigi poolt kehtestatud  Ei saa vastata kõigi eelistustele  Täitmist tagatakse riigi sunniga.  Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad.  Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan)  Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni.  Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon.  Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad.  Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4
omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus Âsee on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende
Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed  määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad  näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase efekt. Tulemuse saavutamiseks. Normistik jaguneb kahte süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, põhivaldkonda- avalik- ja eraõigus. Romaani Germaani (rooma) organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. süsteemi järgi. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale toimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormis sanktsioon. Riiklik on sund siis, kui seda rakendab riik oma organite kaudu. Juriidiline vastutus on vaid üks riikliku sunni vahendeid. omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga
Kõik kommentaarid