Vabadussõda, iseseisvumine jne. (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

Punaarmee koondas 160 000 meest, 200 suurtükki. Eestlaste kaitse jäi aga püsima, Punaarmee kaotas ka oma viimased varud. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taotles rahulepingu sõlmimist, eesotsas Jaan Poskaga. Sooviti veel idapiiri kindlaksmääramist ja Eesti iseseisvuse tunnustamist. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. 31. detsemril kirjutati rahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla rahuleping. Selles määrati Eestile sobilik riigipiir. Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad. Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Eesti vabaneskohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti iseseisvust.

Ajalugu

7

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon.

Ajalugu

3

doc

Eesti iseseisvumine.

Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset ­ rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon

Ajalugu

4

doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Rünnakule püüti anda kodusõja iseloomu. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revkomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorg ja kutsus Nõuk. Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste

Ajalugu

5

doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

vallutatud aladelt, sh. Eestist, lahkuma. 11) 11. november 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. 12) samal õhtul alustas tegevust ka esimene relvastatud kaitsestruktuur ­ Eesti Kaitseliit 13) kutsuti uuesti kokku Maanõukogu 14) lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril 15) hakkas kehtima Eesti riiklus (de facto) (!) Rahulikku aega oma riigi ülesehitamiseks oli siiski vaid paar nädalat. Juba novembri lõpus algas Vabadussõda, kus Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Nõukogude Venemaa rünnaku vastu. Vabadussõda Vabadussõda (28. nov. 1918 ­ 2. veebr. 1920) ­ Eesti Vabariigi võidukas sõda Nõukogude Venemaa vastu oma iseseisvuse kaitseks 28.11.1918 alustati rünnakuga Narvale 29.11.1918 kuulutati bolsevike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt), eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda Üksteise järgi langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valge, Tartu

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 ­ 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.

Ajalugu

4

odt

Venestamine

11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Tallinnas novembri alguses puhkesid toitlusrahutused ning nõuti toiduainete väljaveo peatamist, okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. Sakslased andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. 11.nov 1918 toimus Ajutise valitsuse koosolek. Loodi Eesti Kaitseliit. Rahvuslased võtsid järgnevatel päevadel okupatsioonivõimudelt asjaajamise üle. 21.nov läks võim lõplikult eestlaste kätte. Vabadussõda puhkes 28.novemrbil 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja eesti töörahva kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik.Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsi suurettevõtted ja pangad, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Eesti oli ebaedu küüsis, langes Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Põhjuseks oli rahva meeleolu ja vastase ülekaal. Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona jm varustuse nappus

Ajalugu

Kommentaarid (0)