T?nu raadiole, filmikunstile, ajalehtedele jm-le said diktaatorid ja ka teised inimsed said levitada nendele vajaliku ja meelep?rast infot.Raadio ja kino oli v?ga hea variant, sest nendega sai kohe miljoneid inimesi m?jutada, ilma et poliitikud peaksid isiklikult neid n?gema v?i nendega kohtuma.Riigialamate meelsust v?is suunata k? ikjal:t??l, kinos,kodus ,t?navatel jne.Edastatud info v?is olla k?ll t?de, kuid sageli oli see ka poolt?de v?i t?iesti vale. Kultuurielu Eestis kahe maailmas?ja vahelisel ajal Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. L?hikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus v?ljendusv? imalusi k?igil elualadel k?rgemast s?jaharidusest ilukirjanduseni v?i teaduslikest baasuuringutest ?igusloomeni. Riik aitas kultuuri arengut rahaliselt ning toetas kultuuriasutusi ja ?hinguid.Kirjanikud, sportlased, heliloojad ja teised said preemiaid ja stipendiume.T?nu
külmkappe, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio.Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk.
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama. Raadio kasutuselevõtt: USA
4.Olmetehnika MaaiImasõja vahel. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad,külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem tekkis inimestel vaba aega, nüüd oli rohkem võimalust tegeleda seltsi ja ühiskondliku eluga. Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit
sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Iiitu, s.o. sõlmida Soome, Eesti, Liiti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud
........................................37 LISA 19 COCO CHANEL.......................................................................................................................................37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks.
Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3. Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes? SEE PTK LÕPETADA! 2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Õpik 1. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda? Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine 2. Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik? Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks. 3. Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa? Hakati paberraha juurde trükkima
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud
Kõik kommentaarid