Virmalised (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Virmalised jutt

saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. ­ C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad

Füüsika

13

pptx

Virmalised

Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom ­ roheline Lämmastiku aatom ­ punane Päikese seisund ­ virmaliste helendus Mida aktiivsem on Päike, seda paremini näeb Maal virmalisi. Virmaliste kuju Kaar Vöö Kardin Spiraal Pööris Kroon Kiir Diffuussed virmalised Mustad virmalised Virmalisi teistel planeetidel 1994.95. aastal Jupiter atmosfäär Ei ole põhjustatud päikesetuultest Saturn KÜSIMUSED Kuidas virmalised tekivad? Mis maa teadlane avastas teooria, et Maa juhib virmalisi ? Nimetage virmaliste värvid. ( 3 ) Tänan tähelepanu eest !

Füüsika

18

docx

VIRMALISED

Valgamaa Kutseõppekeskus Anna Ivanova LKT-14 VIRMALISED Referaat Juhendaja: Sille Allik Valga 2015  Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan, kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest. 2  Sisu Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus Lk3………………………………………………………………………………….Sisu Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised?

Geograafia

2

odt

Virmalised

Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sise

Füüsika

6

doc

Maa magnetosfäär

suunatud lõunasse ja tõhus liitumine saab toimuda ka magnetosfääri päevapoolel. Kui päikesetuul on tihe ja kiire, ei tarvitse rekonnektsioon kesta kaua, selleks et magnetosfääri jõuaks küllalt osakesi, teisisõnu ­ toimuks magnetosfääri laadumine osakestega. Kui planeetidevaheline magnetväli on pikka aega lõunasse suunatud, kestab ka rekonnektsioon kaua. Siis laadub magnetosfäär kestvalt ja sellesse koguneb nii palju osakesi, et virmalised saavad hoogu, kuigi Päikesel polegi toimunud tugevat purset. Aktiivaladelt lähtunud päikesetuule-iilid koguvad eriti jõudu mitu päeva kestvate magnetväljahäirete ehk magnettormide ajal. Siis pääseb maakera magnetosfääri ohtrasti osakesi, mis tugevadavad sealseid elektrivoole. Need omakorda vähendavad magnetvälja tugevust, mida mõõdetakse maapinnal. Magnettormide ajal täheldatakse kõige laiemale levivaid ja kõige heledamaid virmalisi, mis võivad kesta ühtejärge mitu päeva.

Füüsika

1

doc

Virmalised

osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud

Geograafia

5

doc

Virmalised

Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid

Loodusõpetus

7

doc

Referaat virmalistest

segu), ja lõpuks viimasena puhas sinine värv. (2) Virmalisi seostatakse solaartuultega/tormidega, mis on pidev ioonide vool Päikesest välja. Maa magnetväli püüab need osakesed, paljud liiguvad pooluste suunas, kus nad kiirenduvad maapinna suunas. Kokkupõrked selliste ioonide ja atmosfääriaatomite ja molekulidega tekitavad energiavoolusid, mis tekitavad virmalisi, mis avalduvad ringikujuliselt pooluste ümber. Virmalised avalduvad rohkem ja eredamalt intensiivse solaartsükli ajal. (2) 1. 2VIRMALISED Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mis tekib, kui Päikeselt tulevad laetud osakesed (nn päikesetuul) kohtuvad Maa magnetväljaga. Magnetväli kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera põhja- ja lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (2)