Magneesium (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Keemiline ühend - Magneesium

Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H. Caroni menetlusel. Deville'i- Caroni protsessi käigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu naatriumiga. Inglismaal alustas firma Johnson Matthey 1860. aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel. Aga kahjuks need varajased katsed magneesiumi tööstuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ära. Magneesiumi olemus Magneesium on keemiline element mille järjekorranumber on 12. Ta tähis on Mg ja tema suhteline aatommass on 24,305. Magneesiumi asukoht perioodilisustabelis on kolmandas perioodis IIA rühmas. Ta on s- element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka. Sellel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium aga vesinikust eespool.

Kategoriseerimata

4

docx

MAGNEESIUM

Jõhvi 2018  SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on ­2,372 V. Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena LEVIK

Keemia

14

doc

Magneesium

Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1] Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1]. Temastandardpotentsiaal on –2,372 V. LEVIK Isotoobid jagunevad järgmiselt: magneesium-24 78,6%, magneesium-25 10,11% ja magneesium-26 11,29%.[1] Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde.

Keemia

15

docx

Magneesium

Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MAGNEESIUM...............................................................................................................................4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis......................................................................................5 2. Magneesiumi aatomi ehitus..........................................................................................................6 2. LEIDUMINE LOODUSES................................................................................

Keemia

3

docx

Biometallid - Magneesium

vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C

Keemia

8

ppt

Magneesium

Magneesium  Sisukord · Mis on magneesium · Kus seda leidub · Milleks on see vajalik · Magneesiumi puudus · Magneesium ja inimene · Tänan kuulamast  Mis on magneesium · Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. · Magneesium asub kolmandas perioodis.  Kus seda leidub · Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. · Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. · Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse.  Milleks on see vajalik · Magneesiumi leidub kõigis organismides. · Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina

Keemia

2

doc

MAGNEESIUM

Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi

Analüütiline keemia

6

doc

Magneesium

Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises.

Keemia

Kommentaarid (0)