NSVL Nikita Hruštšovi ajal (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Hruštšovi aeg

Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hrustsovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Breznevi ajal hurjutati Hrustsovi selle eest. 2 Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956

Ajalugu

3

doc

Nikita Sergejevitš Hruštšov

Järvmaa Kutsehariduskeskus Nikita Sergejevits Hrustsov Ajaloo Referaat Koostaja:Henri Lambut Kursus: AT11 Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2014 1 esmaspäev, 24. märts 2014. a. X Henri Lambut looja Elulugu Nikita Sergejevits Hrustsov sündis 17.04.1894.-dal aastal Kurski kubermangus Kalinovka külas rahvuselt oli venelane,kuigi päritolu tuleb kaugelt kaevurite perekonnast. Hurustsov hakkas iseseisvalt tööle varases nooruses,12-aastaselt asus ta juba tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses. 1918. aastal astus Hurstsov VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus ja Parteitööl.Komsomolisuunamisega saadeti Hrustsov õppima

Ajalugu

7

doc

Nõukogude Liit 1945-1991

NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus

Ajalugu

6

doc

Venemaa 1953-2009

esimehe kohal Bulganiniga. Malenkov jäi poliitbüroo liikmeks, aga Hrustsov oli nüüd kindlalt riigi esimene mees. Juulis 1955 lisati poliitbüroosse kaks uut meest, KK sekretär Mihhail Suslov (1902-1982) ja Ukraina KP 1. sekretär Aleksei Kiritsenko (1908-1975). Uueks kaitseministriks sai marssal Zukov. Veebruaris 1956 toimunud partei 20. kongressil pidas Hrustsov kõne, kus kritiseeris Stalini isikukultust ja vägivallapoliitikat. Hrustsov samal ajal kaitses kommunismiideed ja Leninit, süüdi kogu vägivallas ja õigelt teelt kõrvaleminemises oli Stalin. Olgugi ametlikult salajane, sai see kõne kiiresti tuntuks nii lääneriikides kui ka sotsialismileeris. Sügisel 1956 viis liberaliseerumine Ungaris ülestõusuni. Gruusia kui Stalini sünnimaa oli rahulolematu oma ,,suure poja" kritisserimise pärast. Samuti häiris Hrustsovi uus poliitika vanu Stalini poolehoidjaid, kes nägid selles ohtu oma positsioonidele

Ajalugu

9

doc

Leonid Brežnev

lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 ­ 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 ­ 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär;

Ajalugu

9

pptx

Hruštšov ja Brežnev

Hrustsov ja Breznev N. Hrustsov, wikipedia(01.05.2017) L. Breznev, wikipedia(01.05.2017) Elulugu Nikita Hrustsov Leonid Breznev Sündinud 1894. a. Kurski kubermangus, Sündinud 1906. a. Katerõnolavi Venemaa keisririigis kubermangus(Ukrainas), Venemaa keisririigis Sündis talupojaperekonnas. Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, Asus 12aastaselt tööle

Ajalugu

5

doc

Nikita Sergejevitš Hruštšov

Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja ­koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja ­koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1

Ajalugu

5

docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Austria okupatsioon 1956 jaan ­ likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina 1956 nov ­ Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga. 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis  Jugoslaavia-poliitika muutmine ­ neutraalne puhverriik NSVL tunnustas SLV-d iseseisva riigina, loobus selle liitmisest SDVga Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennuk U-2 Powersiga. Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu ­ USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal. Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga).

Ajalugu

Kommentaarid (0)