Mustpeade maja (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Mustpeade maja

Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest

Kunstiajalugu

2

docx

Mustpeade maja

Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii

Ajalugu

5

doc

Vanalinn

Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri.  Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades

Geograafia

60

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

.....................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ................................................................................

Arhitektuuri ajalugu

35

docx

Arhitektuuriajaloo referaat

ning kullati üle. Teise Maailmasõja käigus Märtsipommitamisel hävis raekoja tornikiiver ning ka Vana Toomas sai niivõrd viga, et temast tuli teha koopia ­ Vana Toomas II. 1996. aastal võeti jälle ette torni uuendustööd, mille käigus uuendati ka Vana Toomast, kusjuures eelmine tornivaht kuulub aga praegu Tallinna Linnamuuseumi ekpositsiooni.4 4 44Raisma, M., (2004) Tallinna Raekoda ­ Tallinn Town Hall, Tallinn; Kunst Joonis 0. Joonis 0. Mustpeade maja ­ renesanss Selleks, et rääkida Mustpeade maja ajaloost tuleb kõigepealt lahti seletada mõiste Mustpeade vennaskond. Tegemist oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendusega. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Ka nende vapimärgiks on Püha Mauritiuse pea. Vennaskonna kindlat tekkeaega ei osata määratleda, kuid vanim dokument, milles mustpäid

Arhitektuuri ajalugu

11

doc

Niguliste kunstiajalooliste väärtuste ülevaade

19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 ­ hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 ­ uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 ­ lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon ­ Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti

Kunstiajalugu

7

doc

Eesti keskaeg

Algul oli see takistusteta, hiljem tehti see keerukas ­ meistriks saada oli praktiliselt võimatu. Õpipoisi õpiaeg olenes ala keerukusest (2-3 a., aga ka 10-12 a.), siis saadi selliks. Kaupmehed olid koondunud omaette gildi Suurgildi - koosnes jõukamatest kaupmeestest, kelle kätte oli rae kaudu koondunud ka Tallinna juhtimine. Suurgildi hoone valmis 1410 (praegune Ajaloomuuseumi hoone). Suurgildi võisid kuuluda vaid kohalikud abielus kaupmehed (pidid omama maja ja naist). 1399. tekkis vallalistest kaupmeestest Mustpeade vennaskond. Kaitsepühakuks oli neeger püha Mauritius. 1517 omandas Mustpeade vennaskond maja Pikal tänaval. Linnaelanike enamuse moodustasid eestlased, kes tegutsesid peamiselt lihttöölistena, kuid vähemal määral ka väikekaupmeeste ja käsitöölistena. Suur osa linnaelanikest ei omanud kodanikuõigusi, nad töötasid kaupmeeste ja käsitööliste juures majateenijatena jm

Ajalugu

16

pdf

Reformatsiooni algus Liivimaal

Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige kahel põhjusel: sel aastal oli toimunud luterliku jutlustaja Andreas Knopkeni väljasaatmine Treptowist ja saabumine Riiga ja asumine seal taas preestriametisse ning teiseks, Riia kaupmeeste (Schwarzhäupter) Mustpeade jutustuste järgi aastast 1524, oli nad ,,puhast sõna" juba ,,kolm aastat kuulanud." (Arbusow, 194). Andreas Knopkeni kui Liivimaa esimese luterliku jutlustaja elulool peab pikemalt peatuma. Knopken sündis 1468. aastal Sonnenburgis, praeguses Poolas, Sloskis. Õppis Treptowi ülikoolis, kus oli rektoriks Johannes Bugenhagen (1485 ­1558), kes oli Lutheri lähedasemaid kaastöölisi. Bugenhageni mõjul saigi Knopkenist luterlane, ta oli olnud

Reformatsioon

Kommentaarid (1)