50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sulane11
Õppematerjali autor
Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust ja sellega kujutise suurust ekraanil. Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt
mõjul. Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud x teepikkus A=Fs A(töö) ühik on üks dzaul (1 J) 1J=1Nxm ENERGIA Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd. Ühik 1 J Potensiaalne energia vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia Kineetiline energia liikuva keha energia Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õlg Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2 LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS
Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud Ülesslükkejõud on jõud, mis püüab vedelikku või gaasi asetatud keha sealt välja lükata. Fü= v*g*Vk k- Keha v- Vedelikvõi gaas Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale rakendatakse jõudu ja selle jõu mõjul keha liigub. A=F*s A- Töö F- Jõud s- Teepikkus Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö
Mida suurem on mass, seda suurem on rõhk. p=*g*h p- Rõhu arvutamine (vedelik) - Tihedus h- Vedeliku (samba) kõrgus g- G-tegur Ülesslükkejõud Ülesslükkejõud on jõud, mis püüab vedelikku või gaasi asetatud keha sealt välja lükata. Fü= v*g*Vk k- Keha v- Vedelik või gaas Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale rakendatakse jõudu ja selle jõu mõjul keha liigub. A=F*s A- Töö F- Jõud s- Teepikkus Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö
Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega ehk miinus prille. KAUGELENÄGIJA näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. · Kaugest esemest tekib võrkkestale terav kujutis. · Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. · Valguse koondamisel kumerläätsega tekib võrkkestale terav kujutis. Kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. Prilliklaasi number on vastava läätse optiline tugevus. 21. Mis on mehaaniline liikumine? MEHAANILISEKS LIIKUMISEKS nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmed mõisted: trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks. Keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. 22. Mis on trajektoor?
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu.
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu.
6 Tänapäevaks on füüsikud paljude katsete abil jõudnud arusaamisele, et inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. Fr = mg Raskusjõud töö keha tõstmisel Tänu gravitatsioonijõule kukuvad kõik kehad alla Maa keskpunkti poole ja on tõstmisel rasked. Tegemist on meile tuttava raskusjõuga. Raskusjõud pole iseloomulik mitte ainult Maale, vaid ilmneb tugevamalt või nõrgemalt kõikidel taevakehadel. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Raskus- ehk gravitatsiooni-kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid