Arvestus alused (2)

Sarnased õppematerjalid

58

doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.

Arvestuse alused

46

doc

Finatsraamatupidamine

majanduslike tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist. Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid: BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika) KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne) LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika) ISLAMI RAHVUSVAHELISED STANDARDID KOMMUNISTLIKUD MAAD Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel. Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa). Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud 3

Finantsraamatupidamine

62

pdf

Finantsarvestuse konspekt

........................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44

Ettevõtlus alused

48

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

Raamatupidamine

7

pdf

Majandusarvestuse KT

Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on

Arendustegevus

15

docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

4146, 4336,0 -189,6 Kokku X X 48 X 8 Kokku finantstulu või -kulu (neto): Finantstulu 235,32 (6,35+418,57-189,6) Raamatupidamislausend(id): D Pikaajalised laenunõuded 6,35 (suurenesid) D Valuutakonto 418,57 (suurenes) K Pikaajalised laenukohustised 189,60 (suurenesid) K Finantstulu valuutakursside muutustest 235,32 1. Ülesanne 6.2. 2. 3. Valuutatehingute arvestus aruandluses 20x0. aastal toimusid ettevõttel järgmised välisvaluuta (VV) tehingud (arvestusvaluuta tehingud tähistatud AV): 1. Võttis laenu 70 VV. 2. Soetas kontorihoone summas 100 VV. Hoonet kasutatakse üldhalduseesmärkidel ning kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Seisuga 31.12.20x0 on hankijale hoone ostu eest 50% tasumata. 3. Soetas kinnisvarainvesteeringu välismaal 120 VV eest. Kinnisvarainvesteeringut kajastatakse ümberhindluse (õiglase väärtuse) meetodil. 4

Finantsarvestuse alused

21

odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

eluiga on vähemalt 10 aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja vahetada iga kolme aasta tagant. Väljavahetatavate komponentide hinnanguline soetusmaksumus on üks miljon. Ettevõte võtab nad arvele eraldi varaobjektidena: * tootmisliin 9 miljonit * komponendid 1 miljonit. Sihtfinantseerimise teel ja kapitalirendi teel soetatud põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse vastavalt RTJ-st 14 ja RTJ-st 9. Põhivarade sünteetiline ja analüütiline arvestus Põhivarade seisu ja liikumise sünteetiliseks arvestuseks avatakse kontod vastavalt ettevõtte vajadusele. Võib avada sünteetilised kontod bilansirühmade järgi: pikaajalised finantsinvesteeringud kinnisvarainvesteeringud materiaalne ja immateriaalne põhivara. Võib avada sünteetilised kontod bilansikirjete järgi, näit materiaalse põhivara osas: Maa ehitised masinad ja seadmed IT seadmed muu materiaalne põhivara lõpetamata põhivara

Finantsarvestus

32

docx

Raamatupidamine I osa

tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid.

Raamatupidamise alused

Meedia

Kommentaarid (2)