Ajalugu ristisõjad 11-13 saj. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid ­ kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit ­ germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi

Ajalugu

2

odt

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks. LINNAD:Teke: Põhja-Itaalia, Madalmaad, kiirendas elurütmi,mõjutas riigivalitsemistja majanduselu, tegi lõpu naturaalmajandusele(12. Saj) Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja kaubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. (Rooma, Marseilles, Veneetsia).Araabias Toscana ja Lombardia. Kesk ja lääne Euroopas said linnad alguse muitsetes kauplemiskohtades, see oli linna tekkimise puhul oluline. Tekkisid sadamapaikadesse. Vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidax ja kellest linn saax täiendust elanikkonnale

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171 Kanossas käimine-, InnocentiusIII-paavst aastatel 1198-1216. innocentius oli alaealise Saksa- Rooma keisri eestkostja ja kuna mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, sai ta sekkuda riikide siseasjadesse. Ta väitis et kuion karta pattu, on paavstil sekkumiseks alati õigusi. Ta kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja Läänemere idaranniku paganate alistamiseks, juhtis võitlust tol ajal kiiresti leviva ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Avignoni vangipõlv-Kuna olud olid Itaalias rahutud, eelistas paavst viibida Avignonis. Kuni 1377. aastani elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus. Ristisõjad 1096-1270 · 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis-Itta korraldatuid) · Põhjused: a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II.

Ajalugu

3

doc

Vara Kesk-aeg

Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia ­ Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma ­ kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss ­ keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia ­ keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus ­ Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul ­ tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall ­ feodaalkorras Senjöör ­ suurfeodaal Lään ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits ­ pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal

Ajalugu

2

doc

Euroopa hiliskeskajal

22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg

Ajalugu

Kommentaarid (0)