töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi. Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias. Kaasaegsetele alternatiivsetele teooritele toetumine tähendab seda, et ollakse veendumusel tööturu võimetuses jõuda iseseisvalt tasakaalu. Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda,
Pika perioodi kogupakkumise kõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandustsüklid Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad: toodangu mahud, hinnad investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine
palka. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tasakaal on olukord, kus ettevõte soovib palgata teatud arv töölisi teatud palgaga ja töölised on nõus sellise palgaga töötama ehk tööandja ja töötaja soovid langevad kokkul. Kui tööjõu pakkumine on suurem tööjõu nõudlus, siis tekib tööpuudus (kui töösoovijaid on rohkem kui töökohti antud palga juures). Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis tekib tööjõu puudujääk (kui töökohti on rohkem kui töösoovijaid antud palga juures). Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %.
Põhjused Uusklassikaline teooria Töötus on: Ajutine Vabatahtlik Hooajaline Otsimisega seotud Kaob, kui leitakse õige hind (tööotsija langetab oma töö hinda kuni keegi on nõus teda palkama või kuni vaba aeg on väärtuslikum kui töö eest saadav tasu) Majandustüskliga seotud Keynes'i mudel Töötuse põhjus on nõudluse puudumine. Valitsus peaks sekkuma, kindlustama, et palgad liialt ei langeks, et oleks nõudlust. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdelised. Kriitika: Pikajaline tööpuudus Püsiv tööpuuduse tase Struktuurne tööpuudus Sobimatuse teooria Hariduslik Geograafiline Põhjustavad: tehnoloogiline areng, majanduse ümberstruktuereerimine Töötus ja tööturu ülesehitus Eriti haavatavad grupid: Töölised Nooremad ja vanemad töötajad Naised Etnilised vähemused Tööturu tüübid
· aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad
aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Kõik kommentaarid