Praeguseni, enamused juhatajad on aksepteerinud et emotsionaalne intelligentsus on sama oluline nagu IQ’st indviduaalse
tõhususeni. Aga palju tähtsat tööd organisatsioonides on tehtud
tiimides. Uued otsingud näitavad, kuidas emotsionaalne
intelligentsus gruppides toimib – ja kuidas seda saavutada.
Kui juhatajad esmalt kuulsid emotsionaalse
intelligentsi mõistest 1990ndatel, skaala langes kurjategijate silmis . Põhi sõnum, mis on tõhus organistatsioonides peaks olema
sama palju eq kui iq, sügavalt resoneerides see oli miski mida
inimesed teatsid varaste julgustes aga ei olnud kunagi end nii hästi
väljendanud. Kõige tähtsam idee on potensiaalselt positiivsele viimine . Selle asemel et kätega kinni jääda nad on jaganud, et
inimesed saaksid teha samme et täiustada emotsionaalset
intelligentsi ja teha ennast rohkem effektiivsemaks tõõl ja
isiklikus elus.
Muidugi, emotsionaalse intelligentsuse mõistel oli tugev mõju.
Ainus probleem siiani on olnud emotsionaalse intelligentsuse
Nüansiks on palk, kuidas lahendada palgaküsimusi. Grupimõtlemine (I. Janis) – tõi välja selle, et pole grupimõtlemise pole hea, inimesed muganduvad. See on sotsiaalne logelemine st. et grupiliikmed ei panusta tööle. 70-80ndatel. Inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda. Organisatsioonikultuur (E. Schein) – väärtuste, normide ja hoiakute kogum. Mille puhul puhul öeldakse välja, kas töötaja käitub õigesti. Emotsionaalne intelligentsus (P.Salovey, J.Mayer) Empaatia-oskus, võime elada sisse teise inimese sisemaailma. Soov ja tahe aru saada, mille alusel hinnatakse org.liikmeid Teadmiste juhtimine, õppiv organisatsioon (Ikujiro Nonaka, Hirotaka Takeuchi – Tootmisettev. On rohkem vaja aju, mitte toorest füüsilist jõudu. 2. Selgitage “Hawthorne efekti” olemust. "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö,
SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna
mis kaasnevad ,õnda organisatsiooni kuulumisega või muude põekspidamistega. Lõppväärtusesr organisatsioonis rääkides mainitakse sageli häid saavutusi või kõrget kvaliteeti.näited:peame alati tähtsaks kliente, peame oma sõna jne..11. Hoiakud Hoiakud määratlevad kuidas indiviid organisatsioonis tegutseb.need peegeldavad inimese positiisves või negatiivses käitumises.hoiakud kujunevad mitme faktori põhjal.hoiakus on emotsionaalne komponent, mis peegeldab teise inimese või sündmusega seotuid tundeid ja meeleolusid.teises on uskumused, arvamustel ja teadmistel, ning kolmandaks käitumuslik aspekt.näide kui nv käsitakse tääätajal tööle tulla ja tegelik tööpäevad on esmasp reedeni.hoiakud kujunevad ka sotsiaalse õppimise läbi . mäiteks kuidas käitud rühmas. 12. Tööga seotud hoiakud ja rahulolu kui inimestel on kindlad väljakujunenud hoiakud mõnes küsimuses võib see tema käitumist otseselt mõjutada
Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike Üksmeele illusioon lahend tundub olevat vastuvõetav kõigile, kuid tegelikkuses see nii ei ole Meelsuse valvur grupis domineerib sotsiaalne identiteet 6. Mis vahe on EQ ja IQ? - Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
Siis võetaksegi appi teadmised, arvamused ning tõekspidamised. Näiteks võib negatiivselt ühisüritustesse suhtuv töötaja arvata, et kogunemistel arutatakse liialt palju ja lärmakalt töö-alaseid probleeme. Selle komponendi uurimiseks tuleks esitada järgmisi küsimusi: milliseid kategooriaid inimene kasutab? Millised stiimulid, sündmused ja kogemused ühendatakse ühte kategooriasse? Milliseid kriteeriume kasutakse kategooriate moodustamisel? 2) emotsionaalne komponent (ingl. k. affective), mille moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Siin tajub inimene, milline on tema jaoks subjektiivne tasu või karistus, kui ta vastavale hoiakule käitub. Emotsionaalsus kujuneb sageli eelneva kogemuse baasil, mis tekitab ootused. Need on nähtustevahalised emotsionaalsed assotsiatsioonid. Ühiseid üritusi põlgav töötaja ilmselt tajub neid enda jaoks ebameeldivatena. 3) käitumuslik komponent (ingl. k
Sekundaarne tunne tekib reaktsioonina primaarsele tundele nt. Kuidas ta võis küll nii käituda. Sekundaarne tunne(jäämäe veepeale osa)Viha Primaarne tunne(veealune osa) ebakindlus, mure, pettumus,kurbus) 25.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsesside etapid. 26.Tänapäeva perekonnavormid. Nende eelised ja puuduse 27.Meeskonnatöö. Grupi arenguetapid. Rollid meeskonnas Hästi moodustatud ja efektiivselt koostööta grupp. Meeskond on elav, muutv, arenev, nad seavad koos eesmärke, hindavad ideid, arutavad oma eesmärke. Liider peab tekitama positiivse õhkkonna, ei eira meeskonna põhireegleid, kollektiivseid emotsioone. Meeskond: avatud, positiivne, ärakuulamiseks valmis, üksmeelsed, peavad taluma erinevusi ja olema seltivad, töötama ka nendega, kes ei sümpatiseeri. Individuaalne võimekus on oluline, koostöövalmidus, eesmärgistatus, efektiivsus, areng. Meeskonnad on erinevad:
hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.
Kõik kommentaarid