Liigitamised alused: -lasti f��siline seisund - veomoodus - veoresiim f��sikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt v� etised , veore�iimid : re�iimsed ja mitte re�iimsed. mittere�iimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. re�iimsed: lastid mis n�uavad teatud veore�iimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting F��sikalis keemilis omaduste j�rgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , ises�ttivad , isekuumenevad, h�groskoopsed , m�rgised , kokku k�lmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse : Agressiivsetega lastid( soojus , gaas , ise s�ttivad jne) agtessiivsetele tegurite m�jule alluvad lastud (alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti m��t� hikud Joonm�� tmed - Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massim��t�hikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor )-V(ruumala)laeva tr�mmis 1tonni lasti paigaldamiseks.�hik on m3/t v�i kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandev�ime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine L�hima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost . lasti andmete p�hjal
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. Tükklastide iseloomulikud omadused: • Kaubaühiku väike mass ja mõõtmed • Pakendite mitmekesisus • Füüsikalis-keemiliste omaduste mitmekesisus • Kasutatavad laadimistehnoloogiad väga erinevad 2. Mis on režiime last? • Mitterežiimsed lastid – ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete seisundite mõjule Nt kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Siia kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. • Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu- /veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. 3. Mis on dedveit? Eristatakse täielikku kandevõimet e dedveiti (deadweight) ja puhast e kasulikku
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi.
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn
igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb. Kui kaubaesindaja oli ära käinud, siis oli stividori kord, kes kontrollis lastiruumide seisukorda ja puhtust ning enne lastimise algust allkirjastab laevapoolse valmisoleku teatise (Notice of readiness). Sama jutu käigus kooskõlastatakse laeva kapteniga ka lastiplaan (Cargo plan)sealhulgas ka tekilasti paigutamise skeemi ja stividor edastas need kraanajuhtidele. Kui need jutud olid aetud ning tollilt oli saadud lastimisluba (Loading Order) siis võis asja kallale asuda ehk stividor tellis kohale kraanad ja kui kraanad olid ennast paika sättinud andis stividor autojuhtidele loa tulla kaile. Enne kui autojuhid said sadamasse siseneda tuli neil üle sõita veel kaalust, et teada saada kui palju kaupa peale läheb. Kaal täidab
6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.
Kõik kommentaarid