100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mullet
Õppematerjali autor
millest NATO osa moodustab 0,5 miljardit. Eesmärgiks on lõpetada NATO osalusel finantseeritavad tööd 2011. aastaks. Peale nende tööde lõptamist saab Ämari lennubaasist teostada NATO õhuturbe funktsiooni. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriigis annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut. 5. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega
Soome ja Rootsi välispoliitika Katriin Mangus Sissejuhatus Käesolevas töös võrreldakse Soome ja Rootsi välispoliitikat. Mõlema riigi puhul on tegemist väikeste naaberriikidega, millal on arenenud majandus ja osaliselt ühine ajalugu. Mõlemad kuuluvad Põhjamaade hulka. Siiski on nende välispoliitikas mitmeid erinevusi. Järgnevalt analüüsitakse Soome ja Rootsi välispoliitikat Euroopa integratsiooni, sõjalise neutraliteedi, rahvusvahelise mõjuvõimu, heaoluriigi ja Venemaa suhete teemadel.
julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja
sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. Eesti aastal 1990 jälgida venekeelse vähemuse olukorda pärast riikide taasiseseisvumist ning Eesti ja Läti kodakondsuse taastamist. Põhjamõõde ehk Põhjadimensioon on Euroopa Liidu välis- ja piiriülese koostöö poliitika, mis hõlmab Põhjamaid, Läänemeremaid, Arktika regiooni ning Loode-Venemaad. Põhjamõõtme idee algataja oli Soome president Martti Ahtisaari 1994. aastal. Konkreetselt hakati Soome eestvedamisel Põhjamõõtme loomise suunas tegutsema 1997. aastal. Esialgse idee kohaselt pidi see olema Euroopa Liidu ühispoliitika osa. Põhjamõõtme partnerriikidest Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast said 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liikmesriigid. See andis hoo Põhjamõõtme edasisele arendamisele. Seepeale kaasati koostöösse ka üha enam Venemaa Loode föderaalringkond ja Kanada. Viimasel on koos USA-ga praegu vaatlejariigi staatus.
ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia
Riskide jagamise all peetakse silmas kõigi liitlaste valmidust ja võimet rünnaku ohvriks langenud liikmele appi tõtata. Koormakandmisest osavõtt tähendab osalemist rahutagamisoperatsioonidel nagu näiteks Bosnias, Afganistanis ja Kosovos. See pole pelgalt kohustus vaid ka otsene rahvuslik huvi - ebastabiilsus alliansi äärealadel võib põhjustada põgenikelaineid ning salakaubandust, mis mõjutab ka meie majandust ja ühiskonda. Osalus rahvusvahelistes operatsioonides Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö, mille üks elemente on osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides. Eesti on valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides rahu ja julgeoleku tagamiseks ning kriiside lahendamiseks vastavalt ÜRO põhimõtetele nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, samuti muudes operatsioonides koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega
Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes I sammas II sammas III sammas Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid