Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riigivõim hiliskeskajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Riigivõim hiliskeskajal #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor midalia Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud. 2. Kõrg- ja hiliskeskaeg 2.1 Riigivõim Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

· Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat" · Thomas Hobbes (1588-1679) kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast · Põhiteos ,,Leviathon" 1631 riigieelne kord oli kõikide sõda kõikide vastu, hiljem sõlmiti ühiskondlik kokkuleppe, mille tulemusel kujunes riigivõim · Monarhile kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Monarh peab tagama rahvale julgeoleku · John Locke (1633-1704) ,,kaks traktaati valitsemisest" riigieelne üh oli koostöö üh, põlluharimine tekitas varandusliku ebavõrdsuse, tekkisid vastuolud ja siis sündis ühisk kokkuleppe. Mille tulemusel sündis riik, mille peamine ül oli eraomandi kaitsmine

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa ­ kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik ­ serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu�

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

kalliskivid. Eurooplastele juba tuntud kaubateed Egiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Idakaubandusest saadav tulu ajendas otsima uusi, võõraste poolt maksustamata ühendusvõimalusi. Maadeavastuste esireas sammusid Hispaania ja Portugal. Esmase eelise nendele riikidele andis juba geograafiline asend ­ lähedus nii Atlandi ookeanile kui Aafrika rannikule. Maadeavastusi soodustas ka mõlemal maal kehtestunud absolutistlik riigivõim, mis hõlbustas mereretkedeks vajalike ressursside koondamist. Eriti oluline oli uute mereteede hõivamine Portugali jaoks, kes oli jäänud kõrvale nii Vahemere kui ka Põhja- ja Läänemere kaubandusest. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394­1460) eestvedamisel asuti koguma olemasolevaid nii antiikautoritelt kui ka araablastelt ja juutidelt pärinevaid geograafilisi teadmisi. Portugalist lähtuvad mereekspeditsioonid suundusid piki Aafrika läänerannikut üha kaugemale lõunasse.

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

632a hakati kasutama ametlikult ilma lisa päevatetta kuu aasta 354 ööpäeva. igas kuus on 29-30 päeva. Islami aasta on 11 päeva lühem päikese kalendrist. Iga kuu algab iga aasta varem. Islami kuud ei vasta aasta aegadele kuid 33a teevad täis ringi. kUud jagunevad 7 päevasteks nädalateks, päevi tähistatakse numbritega. Ööpäeva algust loetakse päikese loojumisest ja reede on nädala algus. Keskaja riigivõim 11-15saj Vasallid omandasid palju õigusi nt kohtuvõim maksu kogunemine jne ja muutusid kuningast sõltumatuks. Euroopas kujunes feodaalne killustatus, kus madalamad võimukandjad võitlesid pidevalt alade suurendamise pärast. Killustatust soodustas 1. valduste paiknemine erinevates kohtades. 2. valitseja surmakorral riigi jagamine osadeks. 3. abielude kaudu riikide liitmine,sest kultuurilised ja õiguslikud erinevused soodustasid sellise riigi lagunemist.

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Pietism ­ luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz ­ uus filosoofia Filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest ­ looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja ­ riigivõim. Eesmärgiks oli küllus. Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Lõppeesmärk maailmarahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras teaduse arendamise probleemidele. Teadus peab tooma praktilist kasu ning püüdis konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. Preisi Teaduste Akadeemia asutaja (1700)

Ajalugu



Lisainfo

10. klassi ajalooõpiku 13. peatüki kokkuvõte riigivõimust kõrg- ja hiliskeskajal.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun