Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17
maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele.
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn
Kõik kommentaarid