Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus (1)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus #1 Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2t Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Korilaste- küttide ja põlluharijate eluolude võrdlused

oma korda seotud küttimise ja jahil käiguga. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke tekitama ning ilmaga võitlema, kui ega inimene ju looduse vastu ei saa see on tõsi, seega oli nende töö raske

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus ­ esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis ­ e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene ­ u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene ­ heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda k

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Inimese kujunemine

KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene Välimu

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg ­ kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg ­ algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg ­ algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr ­ 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema teg

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad......................................................................................

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Ajaloo konspektid

Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg ­ kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 ­ 3000 a. Ekr) Vanaaeg ­ Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon ­ Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia ­ Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 ­ I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX 2 II 5 V

Ajalugu
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr ­ Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte

Ajalugu



Lisainfo

arutlus

Kommentaarid (1)

reta1 profiilipilt
reta1: Täiesti blank fail ju
19:06 26-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun