Lühikokkuvõte Päikesesüsteemist ja planeetidest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Referaat - planeedid

gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide

Astronoomia

4

doc

Planeedi definitsioon

planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seetõttu on neid kergem avastada on peaaegu kõigi seni avastatud päikesesüsteemiväliste planeetide mass suurem või sarnane päikesesüsteemi gaashiidude omaga. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähekiirgust kui meie päikesesüsteemi gaashiiud. Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe või pulsariks nimetatava supernoova jäänuse ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete.

Füüsika

20

pptx

Planeedid

Planeedid Karoliina Tammik  Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").  Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetat

Loodus õpetus

20

docx

Kiviplaneedid

hiidplaneetidest. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. 3  Planeetidest Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1)tiirleb ümber Päikese, 2) on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3) ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma

Bioloogia

3

doc

Põhjalik ülevaade meie Päikesesüsteemis asuvatest planeetidest.

atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006

Füüsika

14

doc

Päikesesüsteem referaat

..12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................14 2  Sissejuhatus Referaat räägib Päikesesüsteemist, ja sellega seonduvast. Referaadis on selgitus päikesesüsteemi tekkimisest, sisemisest- ja välisest päikesesüsteemist ning üldiselt päikesesüsteemi olemas olust. 3  Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsioonijõuga seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid hiiglasliku molekulaarpilve kokkuvarisemisest 4

Füüsika

5

doc

Päikesesüsteem

Pinnatemperatuur ­ Marsil +25°C kuni 125°C, keskmine temperatuur Maa pinnal 15°C Gravitatsioon ­ Marsil umbes 40% Maa omast Atmosfäär ­ mõlemal läbipaistev (ka Marsil esineb pilvi) Õhurõhk ­ Marsil vaid 1/70 maapealsest rõhust Hapnik ­ Marsil puudub, Maal olemas Vesi ­ Marsil vedelas olekus puudub, Maa pinda katab 80%liselt Kaaslased ­ Marsil 2 (Phobos ja Deimos), Maal 1 (Kuu) Aastaajad ning kliimavöötmed ­ esinevad mõlemal 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Maa-rühma planeetidest tunduvalt suurem. Puudub tahke pind. Tiirlemisperiood on väga aeglane. Jupiter pöörleb kiiresti kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest". Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus

Füüsika

2

rtf

Taevakehade küsimustele vastused 12. kl

Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 4.iseloomusta Maa-rühma pl

Füüsika

Kommentaarid (0)