Olivetti-Ettore Sottsass (0)

Kutsekool - Arhitektuur - Ruumikujunduse alused

1 Hindamata

Lõik failist

Itaalia radikaalse antidisaini koolkonna ühe kuulsama esindaja Ettore Sottsassi tööd on julged , nurgelised ja värvikirevad.
Ta oli mees, kes kandis kõikjal kaasas fotoaparaati, et pildistada kõike, mis silma hakkab. Peamiselt jäädvustas ta arhitektuuri – uksi, templeid, kööke. Muu hulgas oli Sottsassil aastaid komme pildistada kõiki hotellitube, kus ta mõne naisega maganud oli.
Ettore Sotsass oli 1960ndatel Itaalias tekkinud antidisaini koolkonna esindaja. Selle liikumise eesmärk oli seista vastu modernismi lihvitud elegantsusele. Sottsass ja tema kaasaegsed armastasid julgeid värve, irooniat, asjade tavapäraste mõõtmete moonutamist ja kitši. 1980ndatel lõi Sottass antidisaini liikumise Memphis, mis sai oma nime Bob Dylani kuulsa laulu järgi.
Maailmavaatelt oli Sottsass sildade põletaja. «Tulevik saab alata vaid siis, kui minevik on täielikult hävitatud, selle loogika on saanud tolmuks ning alles jäänud vaid nostalgia,» on disainer öelnud.
Minevikupärandist oli Sottsassile kõige tähtsam tema isa, tuntud itaalia arhitekt Ettore Sottsass Sr. Erinevalt nooremast Sottsassist pooldas isa funktsionalistlikku ja ratsionaalset maailmavaadet arhitektuurile ja disainile. Nooremale Sottsassile oli funktsionalim igav – tema meelest pidi disain olema eelkõige sensuaalne ja huvitav.
Huvitav oli ka Sottsassi enda elu – ta teenis leiba kunstniku, arhitekti, tööstusdisaineri, klaasimeistri, kirjastaja, teoreetiku ja keraamikuna. 1958. aastal asus ta tööle Olivettisse, kus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geksu Õppematerjali autor

konspekt + pildimaterjal

olivetti ettore sottsass

Sarnased õppematerjalid

doc

Enzo Mari

Oli ka teisi projekte, millega ta samal ajal tegeles, kuid tuhatoos oli alati tal mõttes. Kui ta selle lõpuks valmis disainis oli lõpptulemus väga elegantne ja täiesti erinev tavapärastest tuhtoosidest. Kahjuks oli see liiga teitsugune, et see rahvale meeldiks. Selline lugu pühendumusest karaktiseeribki Enzo Mari karjääri kõige rohkem. Disainerina on ta liiga esoteeriline et saavutada kommertsliku edu, mida naudivad ta 20 sajandi II poole kolleegid nagu Ettore Sottsass ja Joe Colombo. Kuid ta suur pühendumus ja keerukus ta töödes on siiski taganud suurt austust ja imetlust disainerite liidus. 1952 -1956 , kui ta õppid Brera Akadeemias, Milanos, pidi ta elatist teenima visuaalse kunstnikuna. Samal ajal lõi Itaalias õitsele tööstusdisain ja Enzo Mari hakkas huvi tundma disaineri elukutse vastu. Ta lähenes disainile pigem teoreetiliselt, uurides selle rolli hetkelises kultuuris ning inimese kui kasutaja ja disaini vahelist suhet.

Disain