Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus (3)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut


Nimi
XX YY
Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus




Tartu 20XX

Sisukord


Sisukord 2
1 Sissejuhatus 4
2 ArcGIS 6
2.1 ArcView 6
2.2 ArcEditor 6
2.3 ArcInfo 7
2.4 ArcGIS ühised aplikatsioonid 7
3 MapInfo 10
4 IDRISI Kilimanjaro 12
5 Smallworld 14
6 GeoMedia 16
7 GRASS 18
8 Kokkuvõte 20
9 Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus


GIS on kiiresti kasvav tehnoloogia , mis sisaldab graafilisi kujutisi tabelandmetega, hindamaks reaalse maailma probleeme. See, mida praegu tuntakse GIS’i all, sai alguse 1960. aastal, kui avastati, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse, mis lubab teha edaspidiseid muudatusi, kui vajalik. See oli teretulnud nn. “käsi” kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Esialgne GIS’i versioon on tuntud kui “arvuti” kartograafia , mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks . Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse.
Tänapäeva GIS’i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui “arvuti” kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS’i pidada võrdseks kaardiga . Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS’i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS’i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel.
Selle tehnoloogia aluseks on geograafia – see tähendab, et osa
Vasakule Paremale
Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #1 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #2 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #3 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #4 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #5 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #6 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #7 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #8 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #9 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #10 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #11 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #12 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #13 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #14 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #15 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #16 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #17 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #18 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #19 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #20 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #21 Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MCarno Õppematerjali autor
Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus.
Hindeks sain A selle eest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
pdf

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema

Geoinformaatika
thumbnail
7
docx

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS? GPS pole piisav ter

Geoinformaatika
thumbnail
10
docx

GIS kasutamine koolides

............ 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS kutsehariduses........................................................................................... 5 3.GISi õpetamine erinevate riikide koolides...........................................................5 3.1 Austria.............................................................................................................. 5 3.2 Inglismaa.......................................................................................................... 6 3.3 Soome.............................................................................................................. 6 3.4 Norra..............................................

Geoinformaatika I
thumbnail
10
pdf

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad

Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad............................................................

Geoinfosüsteemid
thumbnail
42
docx

Geoinfosüsteemid

ndaid aastaid. Seal loodud arvutiprogramm kandis nime - SYMAP - ning see kasutas punkt- ja pinnalisi objekte ja suutis luua digitaalse maatriksi. Kompaktsest geoinformatsiooni süsteemist saab rääkida 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse Kanada puhul. GIS-i tekkepõhjused 1. Suur maa-ala, mida on vaja pidevalt jälgida 2. Vajadus ühtse andmebaasi järele, kus oleks võimalikult palju infot bio-geosfääri erinevate aspektide kohta 3. Vajadus andmeid analüüsida, teha prognoose, koostada mudeleid 18. Mida saab GIS-i abil teha (millistele küsimustele annab vastuse), kus kasutatakse. GIS-i abil saab vastuseid järgnevatele küsimustele:  Mis asub asukohas ... ? Asukohapäringud  Kus asub objekt ... ? Otsingupäringud  Mis tüüpi on piirkond ... ? Klassifitseerimispäringud  Milline on lühim tee ... ? Teekonnapäringud

Geoinfosüsteemid
thumbnail
16
docx

Geoinformaatika kordamine

o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline ­ rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.

Geoinformaatika
thumbnail
42
doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Samas on tüübirühma ja maastiku iga indeks kasutatav eraldiseisvana, vastavalt kasutaja eesmärkidele. Maastikulise liigestatuse indikaatorid. (maastiku meetrika) on komplekssed näitajad, sisaldades teavet nii vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, sotsiaal-majanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Klassifikatsiooniüksuste mitmekesisuse all tuleb mõista madalamal hierarhiatasemel olevate erinevate üksuste esinemist vaadeldaval maa-alal (maastikuüksus,maakatte tüüp=. Elemendilise mitmekesisuse all tuleb defineerida kui kindla ruumilise struktuuri, erinevate elementide esinemist vaadeldaval alal (punktobjektid, joonobjektid). Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist uuritaval alal. Morfoloogiline mitmekesisusena tuleb käsitleda maastiku mustrit moodustavate üksuste kuju erinevusi (aluseks kas maastiku

Ökoloogia
thumbnail
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid. · RASTERANDMED ­ ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks ­ piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa

Kartograafia




Kommentaarid (3)

Sininekaru profiilipilt
Sininekaru: Väga hea ning põhjalik võrdlus programmide vahel.
21:06 04-01-2013
ronaldlaarmaa profiilipilt
Ronald Laarmaa: Natukene oli abiks ikka :)
19:49 30-11-2011
cerma profiilipilt
cerma: sai abi
15:35 03-12-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun