Kaugete tsivilisatsioonide valitsemisviisid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Ameerika põliskultuurid

III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus

Ajalugu

16

pptx

Ameerika põliskultuurid ja Maiad

Ameerika põliskultuurid  Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke.  Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik.  Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks ­ nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.

Ajalugu

3

docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid

Ajalugu

4

doc

Kauged tsvilisatsioonid

Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel

Ajalugu

2

doc

Hiina ja Ameerika Konspekt

Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga. Pealinna elanike arv võis olla üle 200000. Linnas oli 40 püramiidtemplit. Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad

Ajalugu

7

docx

Ameerika tsivilisatsioonid

Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid ­ nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende

Ajalugu

21

doc

Ameerika põliskultuurid

Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2  Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris ­ Peruus. 3

Ajalugu

Kommentaarid (0)