Evely Press 2008/2009 Baaritöö
BAARITÖÖ
Baar - väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes
pukkistmed.
Baar tuleb sõnast barrier,mis
tähendab barrikaadi.
Kokteil - lühike segujook . Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei
ole pikendatud veega.
1920- 30 hakati segama kokteile.
Sageli tehti erinevatest jookidest segusid, et leevendada halba maitset , anda aroomi , uudishimu luua midagi uut ja huvitavat,
kasutada tervise parandamiseks.
Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat
3400 l jõhvika mahla
3400 l greibimahla
3150 l jääd
Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker . Maitsta sai 35 000 külalist.
Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel.
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik.
Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele.
Baari sisustus , seadmed ja töövahendid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Alina Semjonova
Õppematerjali autor
1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd
1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd
Kokteilid Baarinõud · Seiker Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää kokku ja loksutatakse. Peale lokustamist ja korgi avamist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. · Segamisklaas Kokteilide segamiseks vajatakse anumat kuhu mahub umbes 75cl. See võiks olla klaasist nõu, soovitatavalt käepideme ja tilaga. · Segamislusikas Umbes 25cm pikkune lusikas, mis ulatub hõlbsasti klaasi põhja. Segamislusika teises otsas võib olla tükeldaja, pisikene plaat mida kasutatakse suhkrutükkide purustamiseks. · Baarisöel Taksitab jää sattumist klaasi · Möödunõu · Jäänõud Vaja on üht isoleeritud jääämbrit, millel oleks kaas. Jää võetakse ära jäätangidega, kui vajate suuremat hulka siis jääkühvliga. · Muud
Joogikaard paigutatakse eraldi kaante vahele või toidukaardi vahele. Tavaliselt paigutatakse joogikaartide lehed nägusalt kujundatud kaante vahele, mis on osa firmastiilist ja teeninduskultuurist. Hinnalised nahkkaaned rõhutavad firma esindluslikkust. Kaante kuju oleneb nende vahele paigutavate lehtede formaadis ja kujus. Kokku köidetud lehed võib kinnitada kaante külge nagu tavalisse raamatusse. Baaritöö ja baaritöö vahendid Seiker ... on kolmeosaline roostevabast terasest nõu, mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää. Edasi toimub joogi loksutamine ja peale korgi ära võtmist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. Kutselisi baarmane kasutavad bostoni seiker koosneb kahest ühe suurusest osast, millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni seiker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist seikerit
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand JOOGIKLAASIDE SORTIMENT Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 1. Grogiklaas - on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks(nt. Moijtto) 2. Õlleklaas - on mõeldud õlle joomiseks. - Kui ka on olemas plinkiv õlleklaas: See on täismõõtmetes moodne kitsas õlleklaas. - Tal on 4 erinevat vilkumisreziimi, mida on kerge vahetada lihtsalt nupule vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast. - Valge veini polaal on kujult samasugune, aga väiksem punase veini pokaalist. Valget veini
Joogiõpetus Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75 Viski
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamau
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid