Maailmapilt avardub
Maailm 16. sajandi alguses
elanud inimesele
Maailm 16. sajandi lõpus
elanud inimesele
Lihtsam tee Indiasse vürtside
juurde
Bartolomen Diaz
Hea Lootuse neeme avastas eurooplaste
jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta
Tormide neemeks, kuid ta nimetati
ümber Portugali kuninga João II soovil.
Cape of Good Hope Hea Lootuse neem
Vasco da Gama
Avastas meretee
Indiasse
Maadeavastustega kaasnesid
ka uued toidud toidulaual
Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk
Kuld
Tõi kaasa hindade revolutsiooni
Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli
raskem saada kaupasid kätte.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandra.arus
Õppematerjali autor
läänerannikule hispaanlased ja venelased 18. sajandil. Inglaste ja hollandlaste visad katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil ei andnud tulemusi. Ka Kirdeväil meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi veel avastamata. Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
· Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev.
saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda
Odin pm mingi peajumal v midagi. Kolm kehastust. Thor taeva- ja piksejumal. Frej rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Skandinaavia kultuur. Ruunikirjad algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud haua- ja mälestuskividel. Suulised pärimused pandi kirja alates 7. sajandist: Erik Punase saaga; "Vanem Edda"; "Noorem Edda"; "Nibelungide laul" (kolm viimast ei pruugi olla puhtalt skandinaavia). Suured maadeavastused Euroopa oli tunda saanud Indiast pärit vürtse. Taheti ohutumat teed Indiasse. Ptolemaios arvestas Maa ümbermõõduks 28 000 km ja siis tundus ümbermaailmareis lihtne. Henrique Meresõitja alustas Aafrika läänekaldas ja jõudis Aafrika tipuni välja. Bartolomeo Diaz julges sõita ümber Aafrika nina ja Portugali kuninga ettepanekul nimetati sealne osa Hea Looduse neemeks. 1471 ületavad Eurooplased esmakordselt ekvaatori.
Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid