Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa
agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt
Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja
pool siiski leidus, kujutasid endast pigem
valitsejade residentde või kaubandusplatse.
Samal ajal moodustasid nad
üleeuroopalise tootmis- ja
kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse
ajajärk Euroopas oli möödas.
Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad
polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma
ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate
linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv
varakeskajal tohutult langes.
Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula
olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas.
Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või
koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale.
Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang
linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda
elanikkonnale.
Näiteks paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-
Euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede
sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud
kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandra.arus
Õppematerjali autor
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.
3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat *Kuningavõim tugevnes, keisrija paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee. Keisrivõimu kehtestamist lihtsustas ka asjaolu, et paljud võimsad suurfeodaalid langesid ristisõdades.
viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades
Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova. Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib piiramise aluseks sai varanduslik tsensus, hiljem seisus. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega
2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale. Kogu maa kuulus maaisandale, kes üldjuhul soosis linnade teket, lootes nende kasvava elanikkonna arvelt rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks lepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused (enamasti õigus käsitööd teha) Alluti linna kohtumõistmisele, senjööril õigus linnaelanikelt makse nõuda. Linnadel sageli linnaõigus, e. seadustik, mille alusel linn toimib (nt.
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid