Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotograafia referaat (5)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

EUROAKADEEMIA
KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND
Siia Pista Oma Nimi
SK II

FOTOGRAAFIA
REFERAAT

Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi

Tallinn 2011
Sisukord
  • Kaamera obskura………………………………………………………………………….…3
  • Optiline kiirgus…………………………………………………………………………….4-5
  • Valge valgus…………………………………………………………………………….……6
  • Valguse allikad……………………………………………………………………….……7-9
  • Optiline kujutis…………………………………………………………………………..10-11
  • Optiline süsteem…………………………………………………………………………….12
  • Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon ………………………………...13
  • Fotofilmide formaadid……………………………………………………………………...14
  • Normaal objektiiv …………………………………………………………………………...15
  • Objektiivide tüübid, fookuskaugus …………………………………………………………16
  • Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud…………………………………………………....17
  • Bajonett ……………………………………………………………………………………..18
  • Fotoemulsioon ……………………………………………………………………………....19
  • Fotomaterjali valgusetundlikkus……………………………………………………………20
  • Ekspositsioon ……………………………………………………………………………….21
  • Diafragma …………………………………………………………………………………..22
  • Särituse aeg…………………………………………………………………………………23
  • Klassikaline valgustus skeem………………………………………………………………24
  • Reproduktsioonide pildistamine ……………………………………………………………25
  • Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid ………………………………………………..26
  • Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel………………………………………………27
  • Effektsed fotofiltrid …………………………………………………………………….28-30
  • Digitaalse fotograafia printsiibid …………………………………………………………..31
  • Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………….32

  • Kaamera obskura
    Obskura ehk pimekamber . Pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust.
    Esimesed andmed pärinevad 5. sajandist e. Kr. Esimesed olid suured- kas kogu ruum või telk . Kaasaskantavad ilmusid 18. sajandil.
    Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis.
    Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral  camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera , ainult et tegemist on camera obscura  ehk pimeda kambriga.
    Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat , kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada.
    Peegelkaamera ehk SLR ( single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile , peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada.
    Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik , et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR ( twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha.
  • Optiline kiirgus
    Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid.
    See on elektromagnetkiirgus , mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks.
    Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi - kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on
  • Vasakule Paremale
    Fotograafia referaat #1 Fotograafia referaat #2 Fotograafia referaat #3 Fotograafia referaat #4 Fotograafia referaat #5 Fotograafia referaat #6 Fotograafia referaat #7 Fotograafia referaat #8 Fotograafia referaat #9 Fotograafia referaat #10 Fotograafia referaat #11 Fotograafia referaat #12 Fotograafia referaat #13 Fotograafia referaat #14 Fotograafia referaat #15 Fotograafia referaat #16 Fotograafia referaat #17 Fotograafia referaat #18 Fotograafia referaat #19 Fotograafia referaat #20 Fotograafia referaat #21 Fotograafia referaat #22 Fotograafia referaat #23 Fotograafia referaat #24 Fotograafia referaat #25 Fotograafia referaat #26 Fotograafia referaat #27 Fotograafia referaat #28 Fotograafia referaat #29 Fotograafia referaat #30 Fotograafia referaat #31 Fotograafia referaat #32
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor santeri Õppematerjali autor
    Väga korralik ja põhjalik fotograafia referaat. Sisearhitektide teine kursus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    25
    doc

    Fotograafia

    EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura................................................................................................................

    Fotograafia
    thumbnail
    22
    pdf

    Fotograafia referaat

    EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ..................................................................................................................

    Fotograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Fotograafia referaat/mõisted

    Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm

    Fotograafia
    thumbnail
    4
    docx

    Fotograafia põhimõisted

    Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk v

    Digitaaltehnika
    thumbnail
    8
    docx

    Fotograafia

    Paljundamisel asetatakse negatiivi fotokiht a paberi emulsion vastastikku; kontaktkopeerimisel on need otseses kokkupuutes, suurenduskopeerimisel asuvad teineteisest eemal. Läbi negatiivi fotopaberile juhitud valgus mõjutab paberi valgustundlikku kihti erinevalt olenevalt negatiivi tumedates kohtades ja tumendid negatiivi läbipaistvate alade kohal vastavuses objektide helendite, tumendite ja pooltoonidega. Tulemuseks ongi päevapilt. Fotograafia ajalugu Fotograafia ajalugu on lühike, aga samas ka pikk, kui arvata sisse aeg, millal juba teati, et väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides valguskiired murduvad ja moodustavad nende teele jäävale pinnale ümberpööratud kujutise. ''Camera Obscura''-t hakati kasutama alles 16. sajandil

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Fotograafia küsimused ja vastused

    Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni ­ müra. Kirjelda lühidalt, millised

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    24
    doc

    Fotograafia eksam

    Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse

    Fotograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Fotograafia põhitõed algajatele: lihtsad nipid, kuidas pürgida staarfotograafiks

    Fotograafia põhitõed algajatele © M. Vill Pildistamise põhitõed 14. nov 2009 Nädalad fotokoolis on toonud palju uut infot. Kibelen fototeemadel kirjutama, aga raske on olnud otsustada, kust alustada. Niisiis mõtlesin alustada päris algusest ehk pildistamise põhitõdedest, liikudes aegamööda kaugemale ja sügavamale. Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile ­ keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist v�

    Astroloogia




    Meedia

    Kommentaarid (5)

    lovettee profiilipilt
    lovettee: Väga sisukas ja hea
    12:19 07-05-2012
    HeiliKaa profiilipilt
    HeiliKaa: Väga hea materjal!
    00:57 07-09-2011
    kerlu001 profiilipilt
    kerlu001: Väga hea referaat
    21:17 20-02-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun