Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse
4. Pilve magnetväli ja piiskade osakeste laetus Nt kihtpilv ülespoole õhuvoogudega ei tooda vihma. Äikesepilved aga mis kiiresti tõusevad toodavad sitaks vihma. Äikesepilve koostise muutus: Bergeroni jääkristallide teke: jääkristallid saavad oma vee ümbritsevast keskkonnast. Rõhk langeb ja veepiisk seetõttu aurustub, niiskust kasutab kristall ära. Piisade suurust mõjutab ka veel raskus ja alustavalt kõrguselt kukkumine. Sademete tüübid Loengute konspekt: 1. Maa ja tema atmosfäär https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.toda y.I.pdf 2. Energia. Maa ja atmosfääri soojenemine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.II.pdf 3. Temperatuuri aastane ja ööoäevane käik https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119701/mod_resource/content/0/loenguslaidid/tem peratuur.pdf 4. Vesi atmosfääris https://moodle.ut.ee/pluginfile
Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,
32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi; - Reaktsioonid autokütuse mittetäieliku põlemise saadustest METEOROLOOGIA -maa atmosfääri ja selles toimuvaid nähtusi ja ilma uuriv teadusharu; ÕHU TEMPERATUUR, T Keskmine T maapinnal sõltub mitmest tegurist: - Kellaeg Maa pöörlemise tõttu ei saa ükski koht pidevalt päikesekiirgust - Aastaaeg - Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind Kiirgusenergia juurdevool ning äravool määravad atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi
all mõeldakse ilmateadust.Ilma all mõtleme atmosfääri seisukorda mingil ajamomendil ajalõigul,mis sünnib atmosfääri ja maapinna vastastikkusel mõjutamisel Päikeseeneergia juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib 1 atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuuna
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline
Kõik kommentaarid