Ernst Öpik (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Ernst Öpik

 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige  1976 Bruce'i medal  1968 Belfasti ülikooli audoktor  1968 Meteoriidiseltsi medal  1972 Kepleri kuldmedal  1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal  1977 Sheffieldi ülikooli audoktor  mitme teise teaduste akadeemia välisliige  Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20

Ajalugu

2

doc

Ernst Julius Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda ­ 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910­ 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948­1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950­1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös

Astronoomia

13

doc

Eesti astronoomid

Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng. 2 Ernst Julius Öpik ( 1893 ­ 1985 )  Ernst Julius Öpik on sündinud aastal 1893 22. oktoobrill Kundas. Öpik oli eesti astronoom ning Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost

Füüsika

7

doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

Vahepeal on ühtteist muutunud. Kui varem arvutasime kalendrit käsitsi, siis nüüd teeb seda elektronarvuti, aga arvutuseeskirjad on peaaegu endised. Nende esialgset varianti, kirjutatud Öpiku enda käega nüüd juba koltunud paberile, säilitab kalendri toimetus kui elavat ajalugu. Öpiku nimi on jäädvustatud taevalaotusel, kus tiirleb temanimeline rändtäht -- väikeplaneet nr 2099. Peamised teedrajavad tööd: Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922) 1922 esitab Ernst Öpik idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast *****Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937) 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni ... Pärast Harvardist naasmist töötas Öpik välja atmosfääris meteoori lennu ajal toimuvate füüsikaliste protsesside teooria .... Kõige rohkem aega on

Füüsika

5

doc

Eesti teadlased

Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Ajalugu

4

rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast. Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine. Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust. Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda ­ 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910­ 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije

Ajalugu

112

docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika

34

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede

Megamaailma füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)