100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
289 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
setroth
Õppematerjali autor
suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta (põhjamaiste muististe juht), seda tõlgiti palju. J. J. A. Worsaae, taanlane, Thomseni õpilane. Võrdles ka Taani naaberalasid. Sai Taani kuningalt uurimistööks raha. Worsaae oli võrdleva arheoloogia rajaja. Võrdles erinevatest maadest pärinevaid leide ja näitas, et 3 arheoloogia on erinavates maades toimunud võrdselt. Uuris üldistavalt muinasajaga
Seal oli tal hea tegutseda, mõne aastaga leidiski paar luukildu. Tema avastas Pitecantroplause Retcuse, see sai hiljem hästi suure tähtsuse osaliseks. ED ei osanud seda hästi dateerida, pakkus ise u 400-500 000 aastat. Läks mõni aeg mööda, dateeriti vanemaks (800-800 000) 15 aastat tagasi võeti uued proovid ja selgus, et need leiud on 1,8 miljonit aastat vanad. Sel momendil olid need kõige vanemad leiud. Huvitav on, et Euroopa ja Aafrika omadel esinesid tööriistad, Jaava saare omadel ei olnud neid. Tuli välja, et kujunes see hoopis kusagil Kagu-Aasias, siis pakuti välja, et see on inimeste alguslugu saanud alguse hoopis Kagu-Aasias Jaava saarel. 1920. aastatel saadud leiud Hiinas olid ülitähtsad, kaevamisi tegi üks Rootsi antropoloog, aga need leiud pidid jääma Hiina, kaevati Zhoukoudianis ja juba 1930. aastatel kaevasid hiinlased edasi ja
Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste , põhjapõtrade.Korilus. Ei tunta kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist, kust n leitud paarkümmend luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu on neid raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu , mis on kogu keskmise kiviaja ida euroopa küige suurem kalmistu . Sealt on leitud üle 300 luustiku , neist kõige vanemad on dateeritud 7000 ekr. Panuseid palju ei ole, on üksikuid tööriistu ja loomahambaid , millel on sälk tahaotsa ligatud. Loomahambaid kanti riiete küljes ja pea ümber.Ilmselt viidi seal läbi ka igasuguseid rituaale , luude peal on leitud ookri jäänuseid, millega on ilmselt teatud osa surnuid kaetud.Võimalik , et osa surnuid oli mässitud loomanahkade sisse
saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane(kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud. Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist. Arheoloogiline kaevamine Väga vastutusrikas, sest läbikaevates koht hävitatakse, keegi ei näe enam sama pilti kui kaevaja. Järgi jävad: fotod, kirjeldused, leiud - konspekt. Järgmine uurija näeb ainult eelmise konspekti. Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale. Meil ei ole praktiliselt ühtegi ehitust tagasi lükatud, kuid äkki ruleks siiski päästa vana ja tähtis objekt? Riigieelarvest kaevamisteks raha ei eraldata. Kaevamine: 1. Iga meetri järel märgistav puutokk
hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstiajaloo. Uue tasemega mees, sest kaevamistel kogutud kunstiteoste põhjal kirjutas kokku antiikkunsti ajaloo. 1764. aastal ilmus antiikkunsti ajalugu. Seda on peetud ka esimeseks arheoloogialaseks raamatus/uurimistööks. Üks röövel tappis ta ära, kuna arvas, et ta on rikas mees, kuigi tegelikult polnud. Tormilisest arengust võib rääkida alates 19. sajandist, mille algusest peale toimub paljudes euroopa maades ajaloouurimisel suur muutus. Siis hakatakse tundma huvi oma rahvusliku mineviku ja oma esivanemate vastu. Varasem ajalugu oli valitsejate ajalugu. Huvi laieneb rahvusliku ajaloo suunas ja hakatakse teostama kaevamisi ka igasuguste muinasmälestistele. Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks
archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja
luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad. · Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust? · Krapia neandertaallased üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism. Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?) · Shanidar (Iraak) neandertaallaste matmispaik 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) ka matmispaiga mullast sealt avastati tohutult õietolmu ja lilleseemneid. Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid