50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aratamaru
Õppematerjali autor
ringidena, et tagada piisav läbilaskevõime ja töökindlus. Ehk kaabli rikke korral ei katke ühendus vaid see suunatakse automaatselt ümber.) Juurdepääsuvõrk on kõige lõpptarbija poolsem võrgu osa, mis ühendab tarbija seadmeid lähima piirkondliku baasvõrgu ühenduspunktiga. Jaguneb kaheks: kaabliga võrgud ja raadiovõrgud. (Juurdepääsuvõrke on erinevatel kandjatel, erineva tehnoloogiaga ning nende läbilaskevõime, kvaliteet, mugavus kasutada, kättesaadavus, ja muud parameetrid erinevad suurelt.) Raadiolahendusega juurdepääsuvõrgud on mõeldud peamiselt mobiilsete lõpptarbija seadmete ühendamiseks. Selle tehnoloogiaga ühendatakse maju sellistes kohtades, kuhu infrastruktuuri rajamine fikseeritud võrgu näol ei ole võimalik looduslikel, majanduslikel vms põhjustel. Fikseeritud raadiolahendusega juurdepääsuvõrgud on mõeldud majade ühendamiseks seal, kuhu kaabliga võrgu rajamine ei ole võimalik
on lähemal lõpp-punktile. 4)Transpordikiht Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite ülekande võimet, sõltumata aluseks olevast võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll, segmenteerimine, ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse adresseerimine. Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse
kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokollid on kahe kirja kirjutaja vahel, kahe postkontori vahel ning need ei ole füüsilised mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist. Erinevad kihid jaotuvad: 1) failide edastuskiht (rakenduskiht) rakenduskihi protokoll, kus saatja ja vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist. 2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt.
TCP töökindel andmevahetus: - teeb seda IP protokolli peal - kulmulatiivsed kviitungid (üks kinnitab kõik eelnevad ära) - kasutab phte kordussaamise taimerit (pannakse tööle akna kõige vasakus servas olevale paketile) - kordamist käivitavad 2 sündmust: timeout, kviitungite duplikaadid TCP (transpordikihi tasemel) tagab töökindla andmeedastuse mitte-töökindla IP (võrgukihi tasemel) teenuse peale. TCP muretseb selle eest, et vastuvõtja puhvris poleks segmendid vigased, dubleerimata, oleks õiges järjekorras jne. TCP töökindel andmeedastus töötab üldjuhul järgnevalt: Transpordikiht, saab rakenduskihilt andmeid ning TCP kapseldab andmed segmentideks ja annab siis segmendid omakorda edasi võrgukihile, kust võtab IP üle. Kui taimer juba ei jookse ja on mõni ilma ACK-ita segment, siis TCP paneb taimeri tööle
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikas
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja
Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. Allikas- andmete genereerimine; Saatja- ühendusega ja teatab kliendile>kasutaja saadab URLi loodud TCP ühendusse> server saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid
Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid