(Esitatavad küsimused) 1.Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3.Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4.Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6.Millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7.Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? (Vastused küsimustele) I mudel Ajalooline kristlik religioosne mudel 1. Inimene on patu kandja 2. Normid on religioossed käsud 3. Hälbe olemuseks on patt 4. Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljaspoolt 5. Hälvik on patune 6. Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste 7. Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine Selle mudeli järgi on väga pikalt vaadatud kuritegevust. Selle mudeli kohta on enamvähem traktaate kirjutatud, kus on kirjutatud, kuidas paha poolus on kimbutanud norme rikkuma.
Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine. Kriminaalpoliitika on väärtusteadus, ei ole neutraalne. See ongi vahe kriminoloogia ja kriminaalpoliitika vahel. Kriminoloogia arusaam - kui komplektne ja üldistatud teadmiste kogum kuritegevusest, mis tuleneb kriminoloogia teadusest. Teadmiste kogum koosneb 2 poolest:
vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism
} Alko- ja narkotarbimise kontroll (alkomeetrid pubides, alkoholivabad üüritused jne) Kuritegevuse ümberpaiknemine } ajutine – kuritegu pannakse toime teisel ajal } taktiline – kuritegu pannakse toime teisel viisil } eesmärgiline – kuritegu pannakse toime teise objekti suhtes } territoriaalne – kuritegu pannakse toime teisel territooriumil } funktsionaalne – pannakse toime teist liiki kuritegu Konfliktiteooriad } Konfliktiteooriate areng } Kaasaegsed konfliktiteooriad } Kuritegevus, ideoloogia ja reaalsus } Struktuurse konflikti teooriad } Konfliktiteooriad ja sotsiaalne poliitika } Konfliktiteooriad põhinevad ideedele, et “kuritegu” on sotsiaalselt konstrueeritud kategooria. } Analüüsides nende karakteristikuid, keda suurema tõenäosusega kurjategijateks nimetatakse, tulid konfliktiteooria pooldajad järeldusele, et seaduste tähelepanu keskele jäävad need, kelle käes ei ole võimu. }
..................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s
inimliik on üksnes selle tipp. (Saar, 2007, lk 15) 1.7 Kurjategijate diferentseerimine Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi. Sotsioloogiline kriminoloogia ei pidanud võimalikuks teha teaduslikult põhjendatud ennustusi indiviidide ohtlikkuse ja retsidivismi osas. Nüüdisaegses kriminoloogias on individuaalsete tunnuste baasil kriminaalse käitumise kohta ennustuste, prognooside tegemine saanud igapäevaseks.Konkreetse indiviidi kohta tehtud prognoosid ei ole aga teaduslikult korrektsed, sest tegeliku lõppresultaadi määrab ära lugematu hulk faktoreid. Tänapäevastes käitumis- ja
Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat)
Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks.
Kõik kommentaarid