nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28
kaksikmonarhia lagunes ning tekkis väike Austria vabariik, mille ühinemine Saksamaaga keelati ära 1919. aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad. Territoorium vähenes 3,5 korda. Elanikkond vähenes 21 miljonilt 8 miljonile. 3,2 etnilist ungarlast sattusid teiste riikide kodanlaseks. Ungarile laskusid samuti reparatsioonid ja sõjaveälised piirangud. Võib öelda, et Versaille' süsteem oli ka uue korra tekkimine Euroopas. Lootuses, et maailm on sõjast prii, kirjutati 1920. aastal alla Briand Kellogi paktile, millega liitunud riigid nõustusid loobuma sõjast, kui poliitikavahendist, kinni pidada Rahvasteliidu otsustest ning rahvusvahelistest õigustest. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et Versaille' süsteem oli minu arvates pigem lüüasaanute karistamine, kui uue korra loomine Euroopas. Saksamaa oli need karistused
Rahvasteliit, kes kõik need mandaadid välja andis, oli samuti loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Selle juhtorganid olid Täiskogu (kõik liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu, kuhu kuulus 5 alalist liiget (Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Jaapan) ning 4 tähtajaliselt valitud liiget. Rahvasteliitu ei kuulunud esialgu Saksamaa ega Nõukogude Venemaa, samuti loobus USA. Versailles' süsteem ja USA. Washingtoni leping Wilson arvas, et tuleks luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid org. otsustele suurema kaalu, ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. UK ja Prantsusmaa ei olnud sellega nõus. Rahvasteliidu autoriteeti jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud.
I ms tulemused: *kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid *tekitas probleeme juurde *alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal *hävitas senise maailmakorra ja majanduse *hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse *sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit *Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende asemele tekkis Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. Lüüa saanud riigid: Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi. Maailm oli häälestatud Saksamaa vastu ning leping polnud mõeldud lepituse saavutamiseks, vaid võidetud
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused PÕHJUSED · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Kõik kommentaarid