astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks. Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt
Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja USA vahel. Samal aastal sai NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Nõukogude valitsus tegi jõupingutusi selleks, et olla Lääne silmis respekteeritav riik. Hävitades opositsionääre, väitis Stalin, et just nimelt nemad olid soovinud maailmarevolutsiooni, tema ise aga vaid „sotsialismi ülesehitamist ühes riigis“. 3 1936. aastal vastu võetud Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust, pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi. Suurem osa lääneriikide elanikkonnast soovis väga omada nii tugevat liitlast, mistõttu justkui
a. kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit. Järgmine ohver pidi olema Poola. Ekslikult pidas Hitler demokraatlikke riike liiga nõrgaks ning 31. Märtsil 1939.a. teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, alustades läbirääkimisi NSV Liiduga. Ka Hitler leidis, et kindlat seljatagust võiks pakkuda talle NSV Liidu juht Stalin. 1.6 Molotov Ribbentropi pakt Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks Euroopasse ja üles ehitanud maailma suurima armee. Kuna Stalin oli veendunud , et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla, siis lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ning sobival hetkel ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939.a. suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui Hitler. Kogu
Massiküüditamine- repressioonid tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline, ilma kohtuotsuseta kodumaalt vägivaldne väljaviimine 1941a. 14.juuni Natsionaliseerimine- riigistamine e. riigi omaks võtmine Metsavennad- karistuseta või repressioonide hirmust metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt N. võimu esindajate vastu. Mobilisatsioon- sõjaväkke kutsumine. Suur põgenemine- põgenemine Nõukogude võimu eest läände (sügis 1944) Riikide juhid. J. Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht (osales kolmel konverentsil) Hitler Saksamaa füürer J.A.Chamberlain Müncheni kokkuleppe sõlmija B.Mussolini- Itaalia diktaator. Churchill Briti riigitegelane NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP- V.Molotov USA president- Roosvelt. Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP J. von Ribbentrop
· C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill · Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas Montgomery · NSVL juht II MS ajal Stalin · USA kindral, Jaapani kapitulatsioon MacArthur · Saksamaa juht II MS ajal Hitler · NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga Molotov · Suurbritannia peaminister, kes sõlmis Müncheni kokkuleppe Chamberlain · Vichy valitsuse juht Petain
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? Inglismaad Chamber
Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
Kõik kommentaarid