Esitlus Peterburi kohta (0)

Peterburi vaatamisväärsused

Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai). 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Balti jaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal ja Vitebski vaksal. Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Kooli alguses selline vapustav reis ja kohe kooli alguses võiks toimuda iga aasta. Peterburg iseenesest oli suur linn paljude vaatamisväärsustega. Huvitav oli ka näha nii suure linna suuri ehitisi ja ebatavalist arhidektuuri Koostas: :D

Kultuur

PETERBURG

Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldarajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (vt foto 3) (ligi 100 meetrit lai). Foto 3. Sinine sild (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool (vt foto 4) on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Baltijaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal jaVitebski vaksal. Foto 4. Metroo (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Metro_SPB_Line1_Avtovo.jpg) Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Peterburg iseenesest on suur linn paljude vaatamisväärsustega. Väga hariv oli näha suurehitisi ja Venemaale iseloomulikku arhidektuuri

Peeter I

Kadrioru pargi korrastamist 1820-il aastail, kuid pidevaks üldsuse huviobjektiks muutus ta 19. sajandi viimasel veerandil. PEETER I MÕJU EESTILE Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Eesti ala ühendamisel Venemaaga olid nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Üle pika aja lubati Tallinna kaudu põlluteravilja välja vedada. Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal, eelkõige Peterburi muunduva transiitkaubanduse alal. Tallinna linn vabanes linna kindlustuskuludest, kehtima jäid aga Tallinna endised õigusnormid käsitöö alal, mis tähendas, et ühelgi jõukal kaupmehel ega käsitöölisel polnud võimalik Tallinnas äri avada. See takistas palju käsitöö, kaubanduse ja tööstuse arengut. Siiski hakkas Eestis koos Vene võimuga tekkima suuremaid ettevõtteid. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

Vene kultuur

50 kilomeetri kaugusel iidsest Pihkva linnast asub Petseri, mis on eelkõige tuntud tänu XIV XVI sajandil rajatud Petseri kloostrile. Pihkva oblastis paiknevad Puskini mäed, nende ümbruses asuvad Puskini ja Kerni muuseummõisad. Sealsamas Svjatogorski kloostris on aga Aleksandr Puskini haud. Mitu suurepäraste, XIIIXIX sajandist pärinevate arhitektuurimälestistega vanavene linna asub Volga jõe kallastel. Venemaa tuntuim kultuurikeskus on Peterburi (Sankt-Peterburg). Linnas võib leida arvukalt kauneid kirikuid ja katedraale. Neist tuntuim on Iisaku katedraal vene hilisklassitsismi väljapaistvaim arhitektuurimälestis. Tähelepanu köidavad katedraali suursugused monumentaalsed vormid ja täiuslik interjöör, milles on oluline osa kujutaval kunstil eelkõige maalil ja skulptuuril. Oma tohutute mõõtmete poolest kuulub Iisaku katedraal Euroopa suurimate kuppelehitiste hulka Rooma San Pietro (püha Peetruse)

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Versailles'i lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas, liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv Rundale losss - asub Lätis

Arhdektuuri ajalugu

Vene keskaeg

Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3). Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt need kohustuslikud. Marxi artikkel ,,Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta". 1950 esmakordselt vene keeles

Eesti ajalugu

ülemjuhatajaks peale Karl XII lahkumist. Sermetjev kohtus Pühajõel Rootsi armeega. Venelastel oli parem loodulik positsioon. Eesti talupoeg Stephan Raabe (Ronga Tehvan) aitas Rootslased mööda kohalike radu Venelaste selja taha, mille tulemusena Rootsi võitis. 1701 - Rootsi saatis enamuse oma vägedest kodumaale tagasi. Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed. Erastvere lahing - Rootslased saavad lüüa. 1702 Hummuli lahing - Rootslased saavad taas lüüa. Peter I hakkas rajama Peterburi linna. 1704 Narva ja Tartu langevad Venelaste kätte. Kastres sattusid Rootsi väed lõksu. 16 Talupoegade olukord halvenes, sest tuli hakata Rootis armee varustust loovutama. Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel. 1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas