Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

JÕUD JA IMPULSS (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel?
  • Millised on taustsüsteemid kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus?
  • Mis on inertsus?
  • Mis on keha inertsuse mõõduks?
  • Mille mõõt on jõud?
  • Millist valemit arvutustes kasutame?
  • Kuidas seda seadust veel nimetatakse?
  • Kui suur on gravitatsioonikonstant?
  • Mida see näitab?
  • Mida nimetatakse raskusjõuks?
  • Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud?
  • Mis on vabalangemiskiirendus?
  • Milline on seos raskusjõu arvutamiseks?
  • Mida nimetatakse keha kaaluks?
  • Kuidas mõjub kehale raskusjõud keha kaal?
  • Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga?
  • Mis põhjustab hõõrdumist?
  • Mis on hõõrdetegur?
  • Millest sõltub?
  • Kuidas suurendadavähendada hõõrdumist?
  • Mida nimetatakse elastsusjõuks?
  • Mis on keha elastsusjõud?
  • Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral?
  • Kuidas Newton ise seda seadust nimetas?
  • Millise jõu liigiga on Newtoni III seaduses tegemist?
  • Mis on keha impulss?
  • Mis on suletus süsteem?
JÕUD JA IMPULSS #1 JÕUD JA IMPULSS #2 JÕUD JA IMPULSS #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RoosaMustikas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Jõud ja Impulss

peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrreldakse kaalutavale kehale ja teadaoleva massiga vihtidele mõjuvat Maa külgetõmmet. Sama aja jooksul saadav kiiruse juurdekasv on võrdeline kiirendusega, seega ühe ja sama tugevusega vastastikmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massiga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu suurust võib arvutada nii kiirenduse kui deformatsiooni suuruse kaudu. Newtoni teine seadus ­ keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Kiirendus sõltub jõust

Füüsika
thumbnail
1
doc

Jõud ja impulss

1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on

Füüsika
thumbnail
2
doc

Jõud ja impulss

Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu.

Füüsika
thumbnail
11
docx

Jõud ja impulss

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks

Füüsika
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b.

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine ...................................................................................... 11 5.2. Newtoni seadused............................................................................................... 13 5.3. Jõudude liigid......................................................................................................14 5.4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud.........

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da

Füüsika
thumbnail
27
doc

Füüsika

.................................................................................................9 1.4.2. Keskmine kiirus............................................................................................................. 9 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine..........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud..................................................................................

Füüsika



Lisainfo

Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS
1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel?
2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti
seletada).
3. Mis on inerts?
4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides.
5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus?
6. Mis on inertsus?
7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s.
8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s.
9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame?
10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused).
11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse?
12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab?
13. Mida nimetatakse raskusjõuks?
14. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud?
15. Mis on vabalangemiskiirendus?
16. Tuletada raskuskiirenduse ühik.
17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks?
18. Mida nimetatakse keha kaaluks?
19. Kuidas mõjub kehale raskusjõud, keha kaal?
20. Keha kaalu tähis. Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga?
21. Mis on ülekoormus, alakoormus?
22. Seisuhõõrdumine – mis see on, valem, joonis.
23. Liugehõõrdumine – mis see on, valem, joonis.
24. Mis põhjustab hõõrdumist?
25. Mis on hõõrdetegur? Millest sõltub?
26. Mis on hõõrdumise põhjused?
27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist?
28. Mida nimetatakse elastsusjõuks?
29. Mis on keha elastsusjõud? Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral?
30. Sõnasta Hooke’i seadus. Ühik SI-s.
31. Newtoni III seadus. Kuidas Newton ise seda seadust nimetas? Kirjuta lahti seaduse sisu.
32. Millise jõu liigiga on Newtoni III seaduses tegemist?
33. Mis on keha impulss? Definitsioon, valem, suuruste sisu, ühik SI-s.
34. Mis on suletus süsteem?
35. Impulsi jäävuse seadus. Sõnastus, valem.


Kommentaarid (2)

kiini profiilipilt
Milvi Ermast: väga rahul
20:35 28-02-2017
roosa profiilipilt
roosa: lägaa
19:09 27-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun