Põhimõisted (0)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

PÕHIMÕISTED

Demograafiline plahvatus – rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid.

Urbanisatsioon – linnastumine , linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas.

Tööstusrevolutsioon – inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760 .-1780. Inglismaal.

Teaduslik-tehniline revolutsioon – algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul – töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasutuselevõtt, uute materjalide loomine jne. Raadio, tv, arvutid , laser , aatomienergia.

Tehnokraatia – tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks.

Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid , niisutus ) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut.

Keskkond – tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum.

Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne.

Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.

Ökoloogia – teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega.

Autökoloogia –organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus - ja toitumisökoloogiat.)

Demökoloogia – populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat.

Sünökoloogia – uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid.

Bioloogiline tort – Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused : uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jm seisukohast . Nt botaanika , zooloogia, mikrobioloogia . Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud.
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia , morfoloogia , füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid .

Monitooring e seire – plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades.

Katse – loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid.

Vaatlus – jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks.

Loendus – loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel.

Modelleerimine – tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid.

Bioindikatsioon – keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal.

Bioindikaator – Bioindikaator võib olla isend, kooslus , populatsioon jne.

Liik – bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe.

Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.

Biotsönoos (kooslus) – elukooslus , ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum. Mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Koosluse organismid sõltuvad nii üksteisest kui keskkonnast. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme .

Populatsioon – asurkond , rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas.
a) funktsionaalsest aspektist – populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust;
b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist –populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe
liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda;
c) territoriaalsest aspektist – populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud.

Kohanemine – isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus

Kohastumine – organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes.

Ontogenees – üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani.

Ökosüsteem – 1. isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos, koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.

Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks.

Biotoop – ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed.

Ökoton – kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus . Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine nende piirialal.

Biosfäär – 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org aine süntees ja muundumine ja kus org ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedsofääri, litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid.

Biogeograafia – bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafia.

Integratsioon – liitumine

Süsteem – omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Ökoloogias süsteem- on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum.

Biootiline – organismide kooseksisteerimisest tulenevad ökoloogilised tegurid.

Abiootiline – organisme ümbritsevatest anorgaanilistest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid.

Produtsendid ehk tootjad on organismid ( autotroofid ), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks.

Autotroof – organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Enamik taimi on autotroofid

Heterotroof – organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad, parasiittaimed ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid.

Konsument – heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised , loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid . Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid .

Redutsent – surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad).

Parasiit – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid.

Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne).

Detriit – surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid..

Karnivoor – imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline.

Herbivoor – taimtoiduline loom

Omnivoor – segatoidulised, kõigetoidulised loomad.

Kiskja – röövloom, kes peab jahti saakloomadele.

Ohver – saakloom

Toiduahel – jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.

Toiduvõrk – toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum.

Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega.

Biomass – laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus.

Fütomass – taimne biomass

Zoomass – loomne biomass

Energia – võime teha tööd

Arvukus – näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus .

Ökotoksikoloogia – teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses.

Bioakumulatsioon – nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse.

DL50 – Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist.

Sünergism – keskkonnatingimuste koosmõju.

Taluvusala (piirid) – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.

Optimaalala – ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam .

Ökoamplituud – mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.

Eurütoop – mittenõudlik organism elupaiga suhtes.

Stenotoop – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis tegutsev.

Atsidofiil – happelembeline taim

Kaltsifiil – lubjalembelised liigid

Oligotroofne – vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo)

Eutroofne – rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed .

Mesotroofne – kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld.

Energia – võime teha tööd

Energiavoog – päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks.

Energeetiline efektiivus – produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks

Produktsiooniefektiivsus –

Assimilatsiooniefektiivsus –

Albeedo – maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.

Kineetiline energia – väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv – valgusenergia , soojusenergia , elektrienergia , mehhanilise liikumise energia.

Potentsiaalne energia – kasutamata töövaru – bensiin , pingul kumm jne.

Entroopia – süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr.

Negentroopia – süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr

Aineringe – ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal või ühest maa sfäärist teise.

Geoloogiline aineringe – väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude poolt uuesti murenevad. Suures ringes satuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.

Bioloogiline aineringe – bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku, fosfori- ja väävliringe.

Gaasiline tsükkel – biokeemiline tsükkel

Setteline tsükkel – biokeemiline tsükkel

Evolutsioon – Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. Evolutsiooni vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme.

Suktsessioon – ehk koosluste vahetus. Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.

Primaarne suktsessioon – kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist.

Sekundaarne suktsessioon – on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine .

Autogeenne suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma.

Allogeenne suktsessioon – muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised .

Kliimaks – ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.

Fluktuatsioonid – lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine
2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks.
Fluktuatsioone põhjustavad koosluse sisemised regulatsioonimehhanismid (paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BassUp Õppematerjali autor

Ligi 200 mõistet koos seletusega

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktse

Keskkonna ökonoomika

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Kriteerium: Osata defineerida ette antud mõisted (vähemalt 75% mõistetest), ette antud mõistetest moodustada sisukas lause (jutuke). 2. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, inimese mõju aine ja energia liikumisele, avatud ja suletud aineringed; süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe; veeringe. Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, bioakumulatsioon. Toiduahelad ja toiduvõrgud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struk

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasv

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid