Liivimaa, Jüriöö ületõus ja talupoegade elu (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Vana Liivimaa

Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister. Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (esis). Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid. And then there was five... Kaks kaarti selgeks ­ enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine ­ maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees. Läänimehe peamine kohustus saadud maa eest oli sõjaline abi, pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde

Ajalugu

16

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati:  Välispoliitilisi küsimusi  Majanduspoliitilisi küsimusi  Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2. Liiga suured koormised 3. Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde 4. Soodne välispoliitiline moment.

Ajalugu

3

doc

Keskaeg Eestis

Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu. 1270. käisid nad läbi Saaremaa 1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel. Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat ­ Tartut ­ hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu

Ajalugu

7

doc

Eesti keskaeg

a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään ­ kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3

Ajalugu

11

doc

Vana-Liivimaa

5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde.

Ajalugu

12

doc

Vana- Liivimaa

Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu

6

doc

Vana-Liivimaa

Kõige vähem jäi õigusi saarlastele, kes 1236-1241 suutsid sakslased ajutiselt välja tõrjuda. Valitsemine jäi ka pärast seda nende kätte ja makse maksid nad mandrieestlastest vähem. Vallutajad elasid linnustes ja kloostrites ning hoidsid kohalikest eemale. Maa kindlustamiseks rajati linnused, kus elasid rüütlitest läänimehed. Lääni võis saada igaüks, kes selle välja suutis osta. Põhiliselt Põhja-Saksa väike aadlikud, aga ka Eesti ülikud. Saksa talupoegade koloni8satsioono ei toimunud, seega jäi Eesti rahvas eestlastena püsima. Ristiusu vastu võttnud eestlased olid õiguslikult vabad ja säilitasid enda maaomandi. Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus ­ kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule

Ajalugu

8

doc

Keskaeg Eestis

Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid 2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi, väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd, 4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345 Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust. Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust, loomad aeti karjamaale ja sel öösel süüdati lõkked ja tehti kära, et hoida kiskjad karjast eemal. Sakslased ei taibanud, mis toimus. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti

Ajalugu

Kommentaarid (0)