SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni
mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise juures kasutatud värvid kuuluvad kõik samasse gruppi, moodustavad need seose, mis kaitseb iga varjundi positiivset tähendust. Seetõttu on oluline teha kindlaks, milline värvigrupp ehk psühholoogiline värviperekond esindab kõige paremini soovitud eesmärki. Sellega luuakse raamistik, mille raames disainerid võivad vabalt töötada, kindlad teadmises, et antud värviskeem täidab oma funktsiooni. Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse.
Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.
· Ametis sobib kanda, aga tumedamaid värve. Vältida: · kollektiivse töö puhul. · olles kitsikuses ja tahad jätta veenvat muljet. · olles pankroti äärel(tekitab hirmu, masendust). · kandmist, kui oled pankrotihaldur või kindlustusagent. · pürgides vahetusüliõpilaseks. · kandmist masenduse, depressiooniga. 9. Sinine Elektrisinine, koobaltsinine, laevastikusinine(e öösinine), eresinine. Veesinine ei käi selle alla. Igale inimesele mingi sinine ikka sobib. Sobib, kui värv meeldib, on madal vererõhk, tugev närvisüsteem, kahvatu jume. Sobib: · kanda võimu näitamiseks. · esinedes televisioonis. · kohas, kus peab olema rahu ja kord(nt ooteruumid, raamatukogu). · kanda, minnes esimesele kohtamisele(ei jäta kerge saagi muljet). · kanda, minnes ämmale-äiale külla. 7 Vältida:
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid
Värvid Villu Pilvar Värvid meie ümber mõjutavad meid ka siis, kui me neid ei näe nii väidavad teadlased. Nimelt tehti Venemaal pimedate inimeste abil uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda.
pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas. Punapäine tuuli on särtsakas, juustetooni tõstab esile pluusi roheline, kotisanga sinakasroheline Teise pildi pru un suhtleb porgandiga tunduvalt omamehelikumalt., juustetoon ei pinguta,et võistelda ja uudis jääb sündimata Aga näeme värve ka kinnisilmi, kujutlustes ning unes. V ärviaisting võib tekkida, kui silmamunadel rõhuda. Ja vahel
................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.............................................................................................................................7 1.3 Muud tervendamisel kasutatavad värvid............................................................................... 7 1.3.1 Indigo..............................................................................................................................7 1.3.2 Valge...............................................................................................................................8 1.3.3 Roosa...........................................................................................................
Kõik kommentaarid