aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm) Ka orav ja lendorav on närilised, aga kuuluvad oravlaste sugukonda. Lendorav on Eesti väga
Saareleht-maipõrnikas-rohukonn-rebane Toiduahelate võrgustik põldlõoke vaher vihmauss siil hirv Jänesekapsas lehetäi metsvint lõopistrik rebane hunt karu metskits uruhiir Toiduahelate katkemine Kui hävitada puisniitudelt kõik kiskjad, näiteks rebased või hundid, kasvaks tunduvalt saakloomade arvukus. See tähendaks suurt haiguste levikut, sest kiskjad ei kasutaks haigemaid enam toiduks. Või ka seda, et saakloomadele ei jätku enam piisavalt toitu, erinevaid taimi ning maaala oleks ülekoormatud ning imelised liigikooslused kaoksid tasapisi. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut
nahahaigust nagu roos. Siit pärineb ka nimi "valge roosirohi". Kesalille veidi vänge lõhnaga korvõisikute mahlast valmistatakse aga vahendit taimekahjurite tõrjumiseks. Seega on kesalill ilus ja mõneti kasulik umbrohi. 4.LOOMAD PÕLDUDEL 4.1.Imetajad 4.1.1.Põld-uruhiir Põld-uruhiir on keskmist kasvu, tömbi nina, lühikese saba ja lühikeste kõrvadega hiir. Ta värvus on ühtlaselt hallikas, kuid saba on pealt tumedam ja alt heledam. Põld-uruhiir on rahva seas tuntud ka lihtsalt põldhiire nime all, tulenevalt sellest, et tema lemmikelupaikadeks ongi enamasti põllud ning igasugused kuivemad avamaastikud - niidud ja heinamaad. Vähesel määral asustab ta ka metsaservi ja põõsastikke. Põld-uruhiir on osav uuristaja, kes ehitab hargnevaid, suure hulga umbkäikude ja avadega urge, kuid mille käigud
Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude
14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja- uruhiir, niidu- uruhiir, soo- uruhiir, võsa- uruhiir, mügri, ondatra Lendoravad söövad lehti ja okaspuude okkaid, sest nad ei suuda hammustada nii kõvasti kui harilik orav. Unilased on nad selle pärast, et nad magavad päeval ja ka talvel. Praeguseks on lagrits kadunud, mitte ainult Eestist vaid ka lähipiirkondades.
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see
,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel! Kus orasel, kus orasel? Siin orasel, siin orasel! Ja suur, ja suur!" " q Lõokene Johannes Käis Siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Lõokesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Lõoke, J. Oro, lk. 83. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Lõoke, Heljo Mänd, lk. 92. Rohupäike. Tallinn: Eesti Raamat 1986 3. Lõoke, Ellen Niit, lk. 214. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4
METS-KARIHIIR SOREX ARANEUS Karihiir kaalub 515 g. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustad
Kõik kommentaarid