Deformatsioonivuugid (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

odt

Columbia kivist seinte ehitamine

Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta

Müüritööd

84

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. 23. Betoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii ​seinte kui ka vundamentide ehitamisel​. Õõnesplokid laotakse nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei ole soovitav laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada vajalik veetihedus. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5 – 1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalist. Armatuur paigaldatakse ka sillus- ja sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga. Betoneerimine Müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid

Hoone osad

50

pdf

Müüritööd

• välisseinte ladumisel pannakse mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime; 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S  21 • tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga . Sarruse minimaalne kaitsekiht Konstruktsioon krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm; • kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav;

Ehitus

98

pdf

Seinad

14  Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad „ Savi põletatakse pöördahjus umbes 1150ºC juures. Põletamisel savi paisub ning muutub tänu ahju pöörlemisele keraamilisteks 0-4, 4-10 ja 10-20mm graanuliteks. Keramsiitgraanulid segatakse tsemendiga kergbetooniks ja vormitakse plokkideks. „ Laius 100, 150, 200, 250, 300 ja 350mm „ Kõrgus on 185mm ja pikkus 490mm. „ Nominaalne vuugi paksus 15 mm. „ Plokke valmistatakse kahe garanteeritud keskmise survetugevuse ja tihedusega: „ 3MPa ja 650kg/m³ 650kg/m³ „ 5MPa ja 900kg/m³ 900kg/m³. 29 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad „ Kui tegemist on ühekorruselise “lihtsa” hoonega, seina kõrgus on ~2.5 m, kandvate seinte vahekaugus ei ole suur

Ehitus

35

pdf

Kivikonstruktsioonid

meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid Põhimört (mört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Ristlõikepind: elemendi ristlõike brutopind. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks 1äbi nõrkade vahekih-

Kivikonstruktsioonid

106

pdf

Katused

12  Tuuletõke & õhutõke „ Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. „ Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi. „ Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega. „ Aurutõkke, õhutõkke ja tuuletõkke vuugid ja läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda selliselt, et oleks tagatud vajalik auru- ja 25 õhupidavus Õhutõkke ja tuuletõkke materjal Õhutõke „ Õhutõke peab olema piisavalt õhutihe; „ Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala; „ Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele tuulekoormustele; „ Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma

Ehitus

23

pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

Korstna välispinna vastu võib panna katuse viimistlusmaterjali ka põlevast materjalist. Liistu kõrgus peab olema kuni 150mm. ● Kuhu ja miks on seina vaja teha deformatsioonivuuke? Deformatsioonivuuke on vaja teha monoliitbetoonseintele sellest, et vältida pragude teket betoonpinda mahukahanemise või kasvu ajal. Samuti kasutatakse deformatsioonivuuke ka betoonpõrandatel näiteks parklates. Deformatsioonivuugid: *hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on needdeformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindite selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda: deformatsioonidel (temperatuurist,

Hoonete piirdetarindid

118

pdf

Hoone osade Eksam

............................................................... 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2  1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise.

Eelarvestamine

Meedia

Kommentaarid (1)