Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil
Põhja-Ameerika koloniseerimine
16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest
vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad
Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt
seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud
17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline
konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased
Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud
vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda
koormav maksusüsteem
Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem
elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat
1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas
Seitsmeaastase sõja tagajärjel
Inglise kolooniate elukorraldus
18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise
kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalitsus
Põhja- ja lõunapoolsete asumaade elulaad, majanduslik areng ja
valitsemiskorraldus olid aga üsnagi erinevad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kukun
Õppematerjali autor
oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed väikese Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: nimelt pannud üks kolonistideks teiba otsa oma triibulise voodikoti. Poliitiline karikatuur, mis kutsus Ameerika kolooniaid Briti valitsuse vastu ühinema (1754) Iseseisvuse väljakuulutamine Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine.
Iseseisvussõda (17751783) Pikemas perspektiivis, osutus ameeriklaste vastupanu inglaste vastu edukaks Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased vaid maa tagasisaamise tõttu Ameeriklased said toetust Prantsusmaalt, kes oli Inglismaa rivaal. Esimene suurim võit oli 1777.a Saratoga lahingus 1782.a sõlmiti vaherahu, mis tähistas võitu iseseisvussõjas Uus riik ameerika ühendriigid 1787.aastal asuti välja töötama põhiseadust 1789.aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku (tugeva keskvõimu) suuna võidu Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid USA esimeseks presidendiks valiti 1789.aastal George Washington, Oluline samm oli ka uue pealinna rajamine Washington Rembrandt Peale `'George Washington `' Kas oleks USA poolt targem olnud jätta riik 13ks
· Eeskuju ülejäänud maailmale · 20. saj. olulisem krediidiandja, NY on maailma finantsturgude oluliseks keskuseks: mõju kogu maailma jaoks (maj. globaliseerumise juht) · Liberaalne turu: ,,Kapitalismi evangeeliumi levitaja", neoliberalismi häll · Üle oma võimete elamine Poliitiline mõju · Maailma I moodne vabariik: ,,rõhutute sõber" · Puritaanide mõju: ,,Jumala valitud rahavs" · Esilekerkimine algas 19.saj. viimased veerandil nn lähivälismaal · I ja II MS mõju Euroopa suunal: USA oluline roll · ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris
Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa Inglise kolooniad Ameerika Ühendriigis 1. Kes vallutasid Ameerika? - Hispaanlased, konkistadoorid 2. Kes rändasid Ameerikasse? - Erinevad rahvad, maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad, usuliselt tagakiusatavad, kurjategijad 3. Mis riikide kolooniad olid? - Paljude riikide=omavaheline konkurents, põhivennad olid inglased ja prantslased (???) 4. Mis oli nende kolooniate valitsemise erinevus? - Prantslaste kolooniate valitsemist iseloomustas ulatuslik korruptsioon
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt
Konservatism Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas. Liberalism Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule Sotsialism Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine 2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed? Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik probleemid 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Üldist linna elu edasi minekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevad epideemiad . Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. 4
Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (Praegune Demokraatlik Partei) Viimaste eluaastate suurim saavutus oli Virginia Ülikooli ülesehitamine Charlottevilles. Thomas Jefferson Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Virginia Ülikool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid