Algloomad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Algloomad e. protistid

Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks moodustavad algloomad tsüste ­vegetatiivsed vormid vähenevad ja nende ümber tekivad kestad. Soodsate tingimuste taastudes kestad lahustuvad ja vegetatiivsed vormid jätkavad endist eluviisi. Kulendviburloomad Kulendviburloomade hõimkond jaguneb kaheks alamhõimkonnaks: kulendloomad ja viburloomad. Kulendloomad ­ roomava liikumisviisiga, elavad veekogude põhjas, parasiitsed liigid elundite sise- ja välispinnal. Või hõljuvad, plankton. Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad

Bioloogia

2

docx

Bioloogia Kontrolltöö

Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle

Bioloogia

3

docx

BIOLOOGIA kordamisküsimused

1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapn

Bioloogia

Kommentaarid (1)