100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
svenand496
Õppematerjali autor
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne.
u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades
vastukarva, võib sealt igal ajal lahkuda). Sokratese kohtuprotsessi ja surma lugu on üks mõjukamaid sündmusi filsoofia ajaloos. 7 Küünikud said nime oma kooli järgi Kynesargese kingul. Kõige tähtsam on vaimu vabadus, mis mitte millestki ei sõltu. Koolkonna rajaja oli Anthistenes, kes rajas kooli umbes 400. a eKr. Keha tuleb muuta tuimaks, et meeled ei registreeriks ta soove. Loobuda tuleb harjumustest, armastusest, kodulinnast jne, et säilitada vaba vaim. See oli nn kaudne enesetapp askees. Pole vaja häbeneda teha avalikult seda, mida teised ei tee ka üksi olles. Tähtis oli mõistuse lahutamine meeltest. Kehaga võib juhtuda mis tahes, aga vaimuga mitte. Mõistusel on oma maailm, oma elu. Diogenes Sinopest (413-323 eKr), kes elas vaadis ja näitas koha kätte isegi Makedoonia Aleksandrile, oli samuti küünik. Kürenaikud said nime Küreene linna järgi. Koolkonna rajaja oli Aristippos (435-355 eKr), kes oli
Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5
kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell)
, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele. Mütoloogiline maailmavaade modelleerib maailma omamoodi, see on teatud viis maailma kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv. 1)Küsimus maailma esimesest algest ( )
on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast · Dante paigutas ta "Paradiisi" kõrgustesse: (s.o. loodu lõppeesmärk) · "Dionysios nii innukalt neid jälgis, · Auastmeid uurides, et varsti teadis, · Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud · Neid nimepidi samuti kui mina." XXVIII, 130-132 eneseilmutust. · Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga
subjektivistliku rajanemist kahtlusele maailma korrastatusest:2 teatavas mõttes kord (üsna täpselt ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.] [4]Loomuõigusfilosoofia kaks võimalikku eesmärki: 1) olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selles avaldub loomulik õigus; 2) olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see "õigeks" või õiglaseks.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid