Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on
Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust. Kuid Galileo Galilei idee oli väga oluline. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Alkohol ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aatal Toskaana hertsog Ferdinand teine. Kuid elavhõbetermomeeter oli olemas 1657.aastast. Hubin valmistas elavhõbe vasknitraadi termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt 1714, 1730 ja 1742 kasutusele erisuguste püsipunktide ja jaotustega temperatuuriskaalad. Esimese meditsiinilise termomeetri leiutas Thomas Allbutt aastal 1867. (Vedeliktermomeeter) 3 Erinevad termomeetrid Tuntuimad termomeetrid on vedeliktermomeetrid (klaastermomeetrid e. kraadiklaasid) ja
1657. aastal valmistati esimene elavhõbetermomeeter. Esimene vasknitraat termomeeter valmistati 1672. aastal. Termomeetrite erinevad skaalad Termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti, Réaumuri ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini ja Rankine'i skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. [1] Fahrenheiti skaala Mõnes riigis kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32 Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re. Selle termomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks
· 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi) · 1714 - Daniel Gabriel Fahrenheiti elavhõbetermomeeter (keha normaalne temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää sulamine 0 kraadi, vee keemine 80 kraadi) · 1742 - Anders Celsius võttis kasutusele 100 kraadilise skaala (jää sulab 100 kraadi juures, keeb aga 0 kraadi juuures)
Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala Ameerikas on praegu laialdlaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Gabriel Daniel. Farenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbeda termomeetri aastatel 1714 - 1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0 kraadi F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri. (s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/
külmumise tõttu ei saadud mõõta temperatuure, mis olid madalamad kui vee jäätumis temperatuur. Seejärel kasutati alkoholi, mille jäätumistemperatuur oli madalam kui veel. 4 Pilt 1. Galileo termomeeter Termomeetrite skaalad Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid kasutatakse enamjaolt USAs ja Inglismaal. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940.
Viies tase Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C
negatiivseid temperatuure ei olegi. Rene Antoine Ferchault de Reaumur (16831757). Prantsuse füüsik Näitas süsiniku tähtsust terasetootmises Avaldas kuueköitelise töö putukatest Inkubaatori leiutaja Arendas vee ja alkoholitermomeetrit Reaumuri temperatuuriskaala autor. Daniel Gabriel Fahrenheit Elas aastail 1686 - 1736 Saksa füüsik ja teaduslike instrumentide looja Alkoholitermomeetri leiutaja (1709) Elavhõbedatermomeeter (1714) Fahrenheiti skaala temperatuuri mõõtmiseks Skaala on senini kasutusel USA -s Fahrenheiti skaala Daniel Gabriel Fahrenheit võttis skaala nullpunktiks jää ja salmiaagi segu temperatuuri ning andis väärtuse 30 kraadi vee külmumispunktile ning 90
Kõik kommentaarid